Rukis kaitseb maasikaid haiguste eest
Veel nädalapäevad tagasi paistis, et Räpina mees Ülo Zirnask kasvatab oma põllul rukist - vili oli rinnuni. Aga lähemalt vaadates selgus, et hoopis maasikaid. Nüüd niitis mees rukki maha ja rukkipõllust sai õitsemise ootel maasikaväli. Nii teeb Zirnask juba mitmendat aastat - kasvatab maasikate vahel rukist.
Öökülmad lõpetavad rukki
"Rukis on abivahend maasikate kasvatamisel, võtsin sellele ka patendi, et keegi seda au endale ei saaks," muheleb Zirnask.
Õigemini on patendiameti poolt mehele antud tunnistusel kirjas, et see on kasulik mudel, kuid ega see patendist palju erinegi. Ülemaailmselt uudse leiutisega on pistmist mõlemal juhul, kasulik mudel on vaid veidi madalama leiutustasemega. Patendiametis on see patenditud nimetuse all "Aedmaasika viljelemise integreeritud meetod".
Praegu pensionipõlve pidav Zirnask on töötanud aastaid Räpina aianduskoolis, aga tema alaks polnud seal mitte aiandus, vaid hoopis autonduse ja võimlemise õpetamine. Harrastusaednikuna on ta askeldanud siiski aastakümneid, püüdes oma nutikaid mõtteid katsetustes ellu viia.
Maasikakasvatuses praegu üldlevinud kile kasutamine nõuab Zirnaski arvates liiga palju tööd ja raha. Varem kasutas ta kile asemel rukkipõhku, aga seda oli tarvis teistelt muretseda ja kohale toimetada.
"Tulin mõttele, et külvan hoopis teravilja maasikaridade vahele ja et rukis on see kõige õigem," meenutab Zirnask neli aastat tagasi tehtud muudatust oma maasikakasvatuses.
Rukki külvab ta maha sügisel. Esimesel aastal külvas käsitsi, kuid see tõi kaasa häda, et rukis kippus maasikate vahele kasvama. Siis tegi ta lihtsa külviku vanast piimanõust, aga see sai lühike. Seejärel leidis kuurist jämeda toru, tegi sellele augud sisse seemnete väljumiseks. Seda toru veeretades toimib see trummelkülvikuna. Zirnaski maasikapõld hõlmab 0,3 ha.
Talvel aitab oras koguda lund maasikate ja ridade vahele. See hoiab maasikaid pakase eest. Kevadel hakkab rukis kiiresti kõrgust koguma, see jällegi hoiab ära õite külmakahjustused hallaöödel.
"Kui öökülmaoht kaob, niidan rukki maha, et maasikas saaks valguse kätte ja õitsema," räägib nutikas hobiaednik.
Niidukiks on tal 1,2meetrise reavahe jaoks kitsaks tehtud Tšehhi päritolu lattniiduk MF-73. "Niita on lihtne, sõidan reavahed läbi. Muidu on see niiduk mõeldud muru või heina niitmiseks, omal ajal tegin lehmaheina sellega."
Mees tunnistab, et rukki varjus kasvamine nihutab maasikate õitsemist küll veidi hilisemale ajale, aga sellest pole häda, sest veidi hilisemal ajal valminud marjade eest saab kõrgemat hinda küsida kui tipphooaja saagi eest.
Tuli viib haigused
Niitmise järel jääb rukkivaal maha multšiks. Nii jäävad marjad maapinnast kõrgemale ja puhtaks. Põhumultš tõkestab hallituse ja umbrohu levikut.
"Kui marjad korjatud, niidan ka maasikalehed maha, tõmban rehaga rukkimultši maasikatele peale ja põletan ära," seletab ta.
Selleks et päästeamet suitsu peale kohale ei tormaks, põletab ta põldu mõne rea kaupa, tuhk jääb maasikatele väetiseks. Zirnaski kogemus on näidanud, et tuli maasikatele kahju ei tee, juba sügisel ilutsevad põllul noored lehed. Aga kahjureid ja haigusi on vähemaks jäänud. "Juba teisel aastal olid maasikalest ja kedriklest kadunud, õieleõikajad ka, mürki enam vaja ei läinud."
Pärast põletamist harib ta reavahed ära ning septembris võib uue rukki külvata. Kui aga maasikapõldu on vaja uuendada, ei ole vaja kilega jännata ega otsida kohta selle utiliseerimiseks. Kui kilemultši kasutamisel tuleb väetamiseks rajada kallis tilkkastmissüsteem, siis Zirnaski meetodil saab neid väetada masinaga. "Usun, et nii on hoopis odavam ja ka lihtsam maasikaid kasvatada."
Ta on tutvustanud oma leiutist ka teistele maasikakasvatajatele, aga need ei ole tema ideest veel kinni haaranud.
"Aednikud on umbusklikud, konservatiivsed, aga mu meelest võiksid nad seda julgelt proovida, ma ei hakka neilt oma patendi kasutamise eest mingit tasu nõudma," räägib Tartu ülikooli viimase agronoomide lennu 1950. aastal lõpetanud Zirnask.
Mis on kasulik mudel?
Kasuliku mudelina kaitstakse käesoleval ajal samu leiutisi mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised. Õiguskaitse saamiseks peab see olema ülemaailmselt uudne, nagu patendiga kaitstav leiutiski, kuid viimasega võrreldes ei pea sellel olema nii kõrge leiutustase. Kasuliku mudelina saab kaitsta seadet, meetodit ja ainet.
Kasuliku mudeli registreerimine on patendi taotlemisest odavam, kiirem ja lihtsam. Selle õiguskaitse kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise päevast. Õiguskaitset on võimalik pikendada neljaks ja seejärel veel kaheks aastaks.
Allikas: patendiamet
