Taudipuhangu põhjusena toodi välja hüpotees, et kuigi farmis olid nõuded täidetud, võisid bioohutusmeetmed osutuda nakatumise vältimiseks ebapiisavaks. „Sel aastal asetleidnud taudipuhangute valguses tuleb kehtivate bioohutusnõuete tõhusust seakatku vältimiseks põhjalikumalt analüüsida. Selleks on loomisel teadlastest, seakasvatajatest ja järelevalveametnikest koosnev nõuandev komisjon, kes aitab edaspidi kehtivate nõuete piisavust ja nende täitmist hinnata,“ lisas Halliste.

Sigade Aafrika katku diagnoos kinnitati 23. augustil Saaremaal Valjala vallas Sakla külas asuvas sigalas. Taudistunud kari 2746 seaga hukati viiruse edasise leviku vältimiseks ning hoone desinfitseeriti. Seejärel esitas farmi omanik Valjala seakasvatuse OÜ taotluse taudikahjude hüvitamiseks Veterinaar- ja Toiduametile.

Hüvitamine toimub 75 protsendi ulatuses Euroopa Liidu rahadest ning 25 protsenti maksab Eesti riik. Kahju suurus kujuneb looma väärtuse alusel. Lisaks arvestatakse seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste puhul nende tegelikku väärtust.

Sel aastal on sigade Aafrika katk diagnoositud kokku kuues farmis. Taotluse loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamiseks esitas kolm Jõgevamaa kodumajapidamist, kus oli kokku 16 siga, ning üks Lääne-Virumaal asuv farm, kus oli 4300 siga. Sel aastal on taudipuhangu tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks esitanud taotluse kokku viis seakasvatusettevõtet, millest nelja taotlusi ei ole puudulike bioohutusnõuete täitmiste tõttu rahuldatud.