Saarlane Kaido Kirst kasvatas 3,7-tonnise suvirapsi hektarisaagi


Saarlane Kaido Kirst kasvatas 3,7-tonnise suvirapsi hektarisaagi
Kaido Kirst hakkas tänavu peale ristiku kasvatama haljasväetiskultuurina ka valget mesikat. Pildil koos viljelusvõistluse eksperdi Peeter Viiliga tõdemas, kui jõudsalt on valge mesika juurestik arenenud ja mulda kobestanud.Foto: Endel Mets

Nii head saaki pole varem viljelusvõistluse suvirapsipõllult saadud.

Niisugune tulemus on Eesti keskmisest tasemest üle kahe korra kõrgem. Arvestusliku kasumi poolest jäi võistluspõld kolmandaks.

Sai rohkem, kui lootis

Saaremaa suurtalunik Kaido Kirst: “Oma rapsipõllu esitasin viljelusvõistlusele sooviga parandada
saarlastest vilja- ja rapsikasvatajate mainet. Üldise arvamuse kohaselt pole saarlastel nagu mingeid võimalusi mandrimeestega võrdne olla.”

Mullu andis Valjala valla Nuudi talus kogu suviraps keskmiselt 3 tonni hektarilt. Ühel varasemal aastal tuli ühelt põllult ka 3,5 t/ha. Kaidol on rapsiviljeluses 6 aasta kogemus ning tänavu lootis ta saada vähemalt 3,5 tonni suvirapsi hektarilt. Sai isegi veidi rohkem.

Kuidas väetad, nõnda saad

Nuudi talu põldude hulgast on tänavune võistluspõld viljakuse ja selle ühtlikkuse poolest üks parimaid. Eelviljana kasvas kaer, mullu sügisel laotati põllule enne kündi biogaasitehasest toodud nn musta vett (tsentrifugaati), mis sisaldab veidi lämmastikku ja teisi taimetoitaineid.

“Sellest piisas, et sisseküntud kaerapõhk ja muu biomass hakkaksid aktiivselt lagunema, mulla elustik aktiveerus ning lõi kevadel varakult külvatud suvirapsile hea lähtefooni,” kommenteeris viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil.

Põld sai lämmastikku neljal korral, kokku 128 kg/ha. Esimene kogus (81 kg) läks mulda üheaegselt rapsiseemnega, teine (46,5 kg) 6. juulil. Kahel korral toideti taimestikku lehtede kaudu – väikeses koguses lämmastiku ja mikroväetistega.

Peeter Viil võttis mullaproovid. Tema sõnul oli Kaido Kirst väetanud väga arukalt ja tasakaalustatult. Peremehel oli kavas koos seemnetega anda ka stardifosforit, aga selle väetise kättesaamine hilines.

Uus sort ‘Larissa’

Paaril aastal kasvatas Kaido Kirst suvirapsisorti ‘Mozart’. Tänavu kevadel sai ta teada, et tema põldudel võib kõrgema saagi anda ‘Larissa’. Ta külvas poolele kasvupinnale viimast ja saagikus osutuski kõrgemaks. ‘Larissa’ taimedel on rohkesti kõtru, mis valmivad suhteliselt ühtlaselt.

Kaido Kirst arvab, et sellele aitasid kaasa ka mesilased. Põllu lähikonnas peab üks mees paarisadat mesilasperet, millest osa tõi rapsipõllu serva.

Mees nagu orkester

Saaremaa tingimustes saavutatud kõrge saagikuse põhjuste kokkuarvamisel ei saa piirduda agrotehnikaga.

Erinevalt teistest tänavustest võistuviljelejaist on Kaido Kirst teinud kõik tööd põllul ja ka väljaspool seda põhiliselt ise. Abistatud on teda vähesel määral. Ise tehtud – hästi tehtud!

Kaido Kirstul on üksinda tegemise, sooloettevõtluse, 270 hektariga ühemehefirma ülesehitamise ja majandamise kogemused. Võimalus jätkata traditsioonilist talupidaja elustiili, olla peremees, anda poegadele töökasvatus – neid ja muid taluväärtusi hindab Kaido Kirst kõrgelt.

Igal medalil on ka teine pool. Olgugi et Nuudi talu spetsialiseerus teravilja- ja rapsikasvatusele, on erinevaid tegevusi rohkem ja nende arv kasvab. Hakkasime Kaidoga loetlema, milliseid rolle ta talus täidab. Ta on traktorist, kombainer, autojuht, mehaanik, keevitaja, agronoom, ökonomist, talujuht, müügimees... Loetelu võib jätkata.

Kaljo Kirst on Saaremaa aasta põllumees 2009 ning 16 aastat on ta olnud Valjala vallavolikogu liige.

Üha uued teadmised

Kaido Kirst lõpetas kolhoosiaja lõpul Vigala põllumajandustehnikumi ning töötas seejärel traktoristi-autojuhina. Talu alustas ta 3 hektariga. Nüüd on maad 270 ha.

Teadmiste ja oskuste kasv on veelgi kiirem. Peremees õpib mitmel moel, peamiselt omaenda kogemustest. Abiks on Internet, firmade korraldatavad õppepäevad ja -reisid. Näiteks tänavu osales ta koos kahe pojaga õppereisil Soome, kus tutvuti otsekülvi kogemustega. Käinud USA-s,
Hollandis, Taanis, Rootsis.

Kaido Kirst: “Kui saan teada kas või ainult ühe olulise asja, ka siis tasub Kuivastus praami peale minna ja kusagil Mandri-Eestis või kaugemalgi teabepäevast osa võtta.”

Visioon

Kaido Kirst väidab, et tema ühemehefirma on jätkusuutlik, sest pojad on väga huvitatud masinatest. Need on talus valdavalt uued ning nende võimsus võimaldaks veel sadakond hektarit maad juurde võtta. Ka saagikusel on eeldusi tõusta. Kui tänavu kogunes teravilja ja rapsi kokku ligikaudu 800 tonni, siis peremehe tulevikunägemuses terendub 1000 tonni.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare