Saarlase Kaido Kirstu topeltvõit


Saarlase Kaido Kirstu topeltvõit
See pahmakas nisupäid ja kõrsi Kaido Kirstu süles on võetud võistluspõllu ühelt ruutmeetrilt; iga talvest kahjustamata taim andis viljakal mullal 6–7 võrset.Foto: Endel Mets

Kaido Kirst sai parima rapsi- ja talinisusaagi.

• Talinisu 6,8 t/ha
• Suvirapsi 3,2 t/ha

Saare maakonna Valjala valla Nuudi talu juht Kaido Kirst osaleb viljelusvõistlusel kolmandat korda. Mullu sai ta preemia parima suvirapsisaagi (3,7 t/ha) eest. Tänavu vääris ta kahte preemiat, seejuures tagas ühe neist sama põld mis mullugi. Midagi niisugust ei ole viljelusvõistluse kuue aasta jooksul varem ette tulnud.

Huvitava ajalooga õpetlik põld

Mullu septembrikuus, kui olime Peeter Viiliga Mandri-Eestis võistluspõllud üle vaadanud, tekkis veendumus, et parima suvirapsisaagi saab kas Haage Agro Tartumaal või Kehtna Mõisa OÜ Raplamaal. Kui kohtunikelt laekusid mõõtmistulemused, olime mõlemad üllatunud – parima suvirapsi oli kasvatanud hoopis Nuudi talu Saaremaal.

Saaremaa looduspiltidel on esikohal kiviaiad ja kadakad, mitte lopsakad rapsipõllud. Mis imepõld seal Nuudi talus siis on?

Üllatusmees Kaido Kirst viis meid naaberfirma moodsa sigala lähedale väljale, kus Peeter kaevas mulla lahti ja sõrmitses peo peal musti sõmeraid. Ma mäletan, et hüüatasin: “Siin on ju aiamuld!” Selle peale kostis Kaido Kirst: “Aiamuld jah, me oleme ametliku nimega Õunapuuaia põllul.”

Viljelusvõistluse põhieesmärk on parimate tulemuste väljaselgitamine selleks, et neist õppida. Nuudi talu Õunapuuaia põld on väga õpetlik. Selliseks on see kujunenud pika ajaloo jooksul. Tutvugem lähemalt.

Seotud lood:

Kõnealune põld kuulus kunagi Saaremaa rikkaimale talunikule, kes pidas hobuseid ja vedas nendega posti. Tema põllud said tavalisest rohkem sõnnikut, mis tõstis mulla viljakust.

Okupatsiooniaastail läksid selle taluniku maad katsemajandile ja 1947 Eesti esimesele kolhoosile. On loogiline arvata, et mõlemal oli väetisi üldisest lahedamalt.

Valjala kolhoos ehitas sinna laudad ja kõige rohkem sõnnikut said lähedased põllud. Seejärel istutati õunaaed – loomulikult sinna, kus oli kõige viljakam muld.

Praegu on põllu servas moodne sigala, kust veetakse läga Eesti esimesse biogaasitehasesse ja sealt tuuakse tagasi fugaat, mida Kaido kasutab väetisena.

Õunapuuaia põllu mulla laboratoorne analüüs näitas, et selles on huumust 4%! See on üks Eesti viljakamaid põllumuldi.

Kaks üllatust järjest

Mullune parim tulemus suvirapsiga oli ka Kaido Kirstule endale üllatus, mis tänavu kordus.

Mullu sügisel külvas Nuudi talu juht Õunapuuaia põllule (pärast suvirapsi koristamist) talinisu ‘Olivin’. Kuna teraviljade hinnad olid nirud, fosfor ning kaalium aga kallid, siis ta neid ei kasutanud ega lootnud ka suurt saaki.

Talv tegi põllul olulist kahju. Kaido oli külvanud 300 idanevat tera ruutmeetrile. Kevadel luges Peeter Viil ellujäänud taimi ja neid oli keskmiselt vaid veidi üle 60 ruutmeetri kohta. Kas uuesti külvata? Jäi, nagu oli – ehk midagi ikka saab, sest talinisu on hea võrsuja.

Võrsumine kujunes üle ootuste jõuliseks – keskmiselt arenes igal taimel 6–7 võrset, millel pikad pead. Hoogsa kasvu ajal oli põld rõõmsalt tumeroheline ja Kaido Kirst esitas selle viljelusvõistlusele, kuid ei lootnud esikohta. Ometi see tuli.

Siinkohal ei ole ruumi kõiki saaki kujundavaid tegureid loetleda, aga nende rivi eesotsas on Õunapuuaia põllu mulla füüsikaline, keemiline ja bioloogiline seisund, lühidalt öeldes – tootmisvõime ehk viljakus. Peeter Viil rõhutab eriliselt selle mulla huumusesisaldust (4%), mis on akumuleerunud pika ajaloo jooksul, ja veel mulla elustiku aktiivsust, mida on ilmselt tagant tõuganud biogaasitehasest tulev fugaat, seda on Kaido Kirst andnud viimastel aastatel kuni 40 tonni hektarile.

Omaette teema on talinisu ‘Olivin’ jõuline võrsumine. Talv hõrendas taimikut, tegelikult optimeeris ja üheks Euroopa parimaks talinisuks peetav sort sai viljakas mullas end teostada sellisena, milliseks ta on aretatud; taimedel osutus võimalikuks ise otsustada, kui paljudel sööjatel on kohti laua ääres. Eestis kasutatakse harjumuse kohaselt suurt külvisemäära ja siis on sööjaid rohkem kui toitu.

Alustas valge mesika programmiga

Loe veel

Mulla viljakuse ehk põllu tootmisvõime olulisus kõrgete saakide kujunemisel on välja koorunud ka teistel viljelusvõistluse aastatel. Peaaegu kõik kõrgeimad saagid on saadud regulaarselt orgaanilise väetisega väetatud põldudelt. Viljelusvõistlusel tuntuks saanud Harjumaa ettevõtte Valdereksi juht Aare Mölder on sageli öelnud: saak on seda suurem, mida lähemal on põld laudale – kui tahame kõrgemaid saake saada, tuleb rohkem lehmi pidada.

Paljud teravilja ja rapsi kasvatavad talud ning ka osa ettevõtteid loomi üldse ei pea. Selline kitsas spetsialiseerumine ohustab muldade tootmisvõimet.

Ka Kaido Kirst ei pea loomi. Õnneks on tal see mulla bioloogilist aktiivsust virgutav fugaat, kuid seda kesist kraami ei tasu kaugematele põldudele vedada. Muldade viljakuse säilitamiseks ja ka väetamise omahinna alandamiseks alustas ta valge mesika programmiga. Tal on kavas pidevalt hoida 10–15% põllumaast valge mesika all. Lisaks kasvatab ta ka ristikut.

Iseõppija praktiline intelligentsus

Kaido Kirst õppis Nõukogude aja lõpul Vigala põllutöökoolis mehhanisaatoriks ja töötas seejärel kolhoosis töölisena. Reformide ajal haaras ta võimalusest hakata talu rajama ja taimekasvatust tuli edasi õppida iseseisvalt. Tema puhul on huvitav tõdeda, et iseõppijana suudab ta kasvatada sama kõrgeid saake kui ettevõtete kõrgharidusega juhid-agronoomid. Kas ta kummutab akadeemiliste teadmiste vajalikkuse? Teiseks – miks paljud teised iseõppijad ei ole sama edukad nagu tema?

Mõningast tuge nende kahe küsimuse üle juurdlemisel pakub raamat “Praktiline intelligentsus argielus”, mille on kirjutanud teadlaste kollektiiv (8 inglast). Nende sõnul kujuneb inimestel praktiline intelligentsus isikliku kogemise, elust endast õppimise teel. Autorid ütlevad: “Praktiline intelligentsus on isegi parem edukuse ennustaja kui akadeemiline intelligentsus.” Parim variant on mõlemad koos, kuid praktiline intelligentsus on asendamatu.

Osa inimesi on praktiliselt intelligentsemad kui teised, sest neil on suurem õppimisvõime, nad on selleks rohkem motiveeritud, nad õpivad kiiremini, rakendavad õpitut loovamalt jne.

Kaido Kirstule on iseloomulik eesmärgipärane õppimine, ta proovib pidevalt midagi uut, eksperimenteerib ja loomulikult vahetab kolleegidega kogemusi. Tema sõnul hakkas ta viljelusvõistlusest osa võtma eesmärgiga oma kontakte laiendada ja mandrimeeste kogemustele lähemale nihkuda.

Näiteks tänavu hakkas ta talirapsi kasvatama, tegi esimese täisotsekülvi, kasutas esmakordselt lehtede kaudu väetamisel kastmiskarbamiidi, rapsipõllul tõrjus haigusi uue fungitsiidiga Cantus, proovis Hor-schi firma sügavkobestit, leidis endale sobiliku lahenduse valge mesika haljasmassi purustamiseks ja muldaviimiseks jne.

Teeb põllutöid põhiliselt ise

Kaido Kirst on mitte ainult iseõppija, vaid teeb ka põllutöid põhiliselt ise; pojad on abiks sirgunud alles viimastel aastatel.

Elukutsevalikul ei tundnud ta kutsumust saada spetsialistiks ega juhiks, tema tahtis olla praktiline tegija ja juhtida traktoreid, kombaine ning autosid.

Nuudi talus on juba ligemale 300 hektarit põldu – tavaliselt on nii suures tootmisüksuses mitte üks, vaid kaks meest.

“Ma ei näe, kust ma võtaksin tallu töölise, kes mu põlde samal tasemel tundma õpiks, nagu ma neid ise tunnen,” selgitab Kaido Kirst.

Selge, isetegemisel on oma tugevad küljed ja Nuudi talu juht tugineb neile. Tänapäeval on teraviljast saanud odav mass-saadus, mida peab tootma suures mahus, et saada piisavalt kasumimassi ja olla arenguks investeerimisvõimeline.

2010. aastal kasvatas Kaido Kirst üle 500 tonni teravilja ja 110 tonni rapsi. Enamik viljast on alles müümata ning tänavusest rahalisest käibest on vara rääkida, kuid parematel aastatel on käive ulatunud 2,5 miljoni kroonini.

Mis teda motiveerib?

Kaido Kirst on üles ehitanud Saaremaa suurima teraviljatalu. Mullu nimetati ta maakonnas aasta põllumeheks ja tänavu esitati Maalehe aasta parimate konkursi nominendiks. Mullu ja veel enam tänavu on ta edukas olnud võistuviljeluses. Mis teda motiveerib?

• Suurte võimetega edu saavutanud inimestel areneb eneseteostusvajadus, nende puhul edu tiivustab uut edu.

• Kaido Kirst oskab edukas olla. Ta seadis aegsasti endale motiveeriva eesmärgi: 250 hektarit põldu ja 1000 tonni teravilja. Esimene eesmärk on ületatud, teisega tegeleb.

• Tal on kolm poega. Vanim neist, Tanel, asus septembrikuus õppima Olustvere TMKs ja juba osales noorkündjate võistlusel. Kaido Kirstul on edu jätkajaid, mis on suur motivaator.

• Ka osavõtt viljelusvõistlusest motiveerib.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare