Sada aastat tagasi elas Eestis vaid 30 karu
Keis alustas tööd mitokondriaalse DNA lühemate järjestustega, mis andsid kohati üsna uskumatuid tulemusi – näiteks osutusid Eestis ja Kamtšatkal elavad karud olema üksteisele geneetiliselt vägagi sarnased. Kuigi gloobusele otsa vaadates on nende loomade elupaigad peaaegu teiselpool maakera.
Kui appi võeti mitokondriaalse genoomi täisjärjestused, siis see sarnasus enam kinnitust ei leidnud, joonistusid välja viis erinevat haplogruppi, ühte neist kuuluvad ka Eesti karud.
Eesti karude arvukus oli väga väike sajand tagasi, mil Alutaguse metsades elas vähem kui 30 looma, seejärel on karude arvukus tublisti tõusnud, nüüd püsib see stabiilsena – Eesti metsades müttab umbes 500-700 looma.
Miks meie karude geeniliinid Venemaa ja Soome mesikäppade omadest erinevad, sellest loe edasi Novaator.ee-st.
