Sadam kui rannarahva elu sõlmpunkt

 (4)
Sadam kui rannarahva elu sõlmpunkt
Räpina sadam.Foto: Kaidi Katus

Sadamad on rannarahva elus alati mänginud tähtsat rolli. Kui vanasti oli sadam pelgalt merele­mineku ja elatusvahendi maaletoomise koht, siis nüüdseks on olukord suuresti muutunud. Sadamatest on kujunenud ka aktiivse puhkuse veetmise kohad, mis pakuvad lisaks mereleminekule muud tegevust.

Sadamate arendamine ehk siis avatus merele võimaldab paremini kasutada ära rannikuala suurt potentsiaali merega seotud tegevustes, seda nii ranna­kalanduse kui ka turismi valdkonnas. Seega on sadamatel suur roll piirkonna kui terviku arengu seisukohalt.

Kalandus on Eesti ranna­aladel üks vanemaid tegevusalasid, mis õpetas rannikuasukaid merega suhtlema ning mere väärtust austama ja hindama.

Pärnumaa kalanduspiirkond

Pärnumaa rannakalanduse piirkond on kõige kalarikkam piirkond Eestis. Tagamaks rannakalanduse kui majandus­haru jätkusuutlikkust, on vajalik eelkõige korda teha rannikul asuvad sadamad ja lossimiskohad.

Piirkonna sadamate arendamine ja tugevate logistikakeskuste loomine on olnud Pärnumaa kalanduspiirkonna prioriteet läbi mitme viimase aasta. Piirkonnas on välja valitud seitse tähtsamat sadamat, mida nähakse tulevikuperspektiivis logistikakeskustena, kust kvaliteetne toore jõuab otse tarbijani.

Sadama arendusplaanidega iga asjasse­puutuva inimeseni jõudmine on olnud pikk tee. Raske on teha korraga 20–30 omanikule selgeks, et parendades sadama olukorda, tagatakse pikemas perspektiivis töökohad ja piirkonna üldine areng. Liivi Lahe Kalandus­kogu tegevjuht sõitis ise läbi kõik Pärnumaa sadamad ja sadamakohad ning rääkinud kaluritega, jõudis ühiste vajaduste välja­selgitamise kaudu arusaamiseni, milliseid investeeringuid ja millises mahus sadamad vajavad.

Seotud lood:

Samas ei saa kalurid ilma kohaliku omavalitsuse toeta vajalikke tegevusi ellu viia. Kiitust väärivad Pärnumaa kohalike omavalitsuste ametnikud, kes on igati toetanud kalurite ellu kutsutud algatusi sadamate arendamisel.

Praeguseks on olemas edulood, kus rannakalurid on teinud korda oma sadamad, luues endale seeläbi paremad töötingimused. Lindi sadam on selle hea näide: veel paar aastat tagasi olid amortiseerunud kaides suured augud, võrgukuurid lagunenud ning vastuvõtuhoone räämas. Puudus isegi aluste väljatõstmiseks vajalik tehnika. Nüüd võib piirkond sadama üle uhkust tunda – kaid on korras, võrgu­kuurid püüavad pilku ning sadamas on suur statsionaarne kraana aluste väljatõstmiseks. Tegutsevad kalurid peavad aga juba plaane, kuidas ja mida veel teha, et sadamat edasi arendada.

Sama võib öelda Võiste sadama kohta, kus vana puitkai, kalapumba ja lagunenud jäähoidla asemele on kerkinud uus ja tugev betoonkai, valminud kalahoiuruum koos jahutuskambriga ning soetatud uus kalapump. Kõik need tegevused võimaldavad rannakaluril kala väärindada.

Mitmetes sadamates ehk logistikakeskustes käib vilgas arendustegevus edasi, et rannakaluri amet ei hääbuks ning noorem põlvkond rannakülast ei lahkuks. Soetatakse lossimiseks ja ladustamiseks vajalikke seadmeid, mõeldakse kalurite tegevuse mitmekesistamisele ehk sellele, kuidas kalurid saavad pärast kalapüügi­hooaega oma tegevusala laiendada, pakkudes ka turismiteenuseid ja teenust „Kaluriga merele”.

Teenus „Kaluriga merele” tähendab seda, et koos kutselise kaluriga on võimalik minna merele, lasta õhtul võrgud vette ja need siis hommikul koos kaladega välja tuua. Pärast seda kalad puhastatakse ja vastavalt kliendi soovile ka töödeldakse.

Mitmed kalurid pakuvad suvehooajal paadimatku laidude ja saare­keste vahel, mõnel on olemas sõudepaadid, et turistid saaksid merele minna. Kõikide nende tegevuste jaoks on vajalik korralike sadamate olemasolu.

Peipsi kalanduspiirkond

Ühest Lämmijärve-äärsest vaatetornist avaneb kaunis vaade lõputule Venemaale. Taamal huilgavad sookured, poldritammid on triiki vett täis ja rannamõnusid on sellel kaunil hilissuvisel puhkepäeval nautima tulnud üpris muljet avaldav hulk inimesi.

Kuid see ei ole veel kõik. Pöörates pilgu tornist lõuna poole, avaneb vaade tõsisele ehitustööde tandrile. Ekskavaatorid, raskeveokid ja muud sõidukid traavivad vee ja maa piiril. Nii on see kestnud juba paar aastat, mil on toimumas piirkonna viimaste aastate suurima arendus­projekti elluviimine – Räpina sadama ehitamine.

Loe veel

Sadam on planeeritud polüfunktsionaalsena ehk sadamasse luuakse vajalikud tingimused nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele, samuti veeturistidele. Samas ei ole aktiivsed ehitustööd saanud takistuseks juba rajatud infra­struktuuri kasutamisele. Suvisel ajal on paatide ja treilerite hordid vastu pleekimas igale tornist vaatlejale. Siin elu juba käib, kuigi õigeid tuure pole veel üles võtma hakatudki.

Räpina sadama arendamine on toimunud Räpina vallavalitsuse eestvedamisel ja selles protsessis on olnud ülioluliseks ELi struktuurifondidest saadud abirahad, sest ilma rahalise toetuseta ei oleks vallal võimalik nii suuremahulist arendusprojekti ellu viia.

Sadama arendustegevus sai tegelikult alguse juba 2003. aastal, mil kinnitati Räpina ranna ja sadama põhilahenduste detailplaneering. Edasi koostati vajalikud eel- ja põhiprojektid toetuse taotlemiseks ja ehitustööde tegemiseks.

Tänaseks päevaks on rannas ja sadamas ellu viidud mitmeid suuremahulisi projekte. Räpina sadam on hea näide eri programmide koosmõjust piirkonna arengule. Toetust on saadud nii EASi programmidest kui ka Euroopa kalandusfondist, samuti Euroopa naabrus- ja partner­lusinstrumendist.


Hiiumaa kalanduspiirkond

Kassari saare läänerannikul asub Orjaku sadam, mis kuulub Käina vallale. Sadamat hakati ehitama juba 1912. aastal Tsaari-Venemaa merejõudude vahenditega, rajamaks siia Läänemere miini­laevastikubaasi. Kuid sõja puhkemise ajaks jõuti valmis ehitada vaid kaks kividest kaitsemuuli.

Läbi aastakümnete on sadamat uuendatud ja süvendatud. Enne Teist maa­ilmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui ka reisisadamana. Samuti on sadam pidevalt kasutuses olnud ka kalasadamana.

Sadamas on heas korras sadamahoone ja jäätmemaja. Jahisadam on sobilik jahituristidele. Sadamahoones on majutusvõimalused, dušš ja WC ning kohvik. Sadama lähedale on rajatud matkarada vastava silla ja ekspositsiooniga, renoveeritud on vana veemõõdumaja, jalutuskäigu kaugusel asub linnuvaatlustorn. Ümbruskonnas on palju puhkemaju ja toitlustusasutusi.

Kalavarude vähenemisega jäid kohalikud kalurid sadama arengust eemale. Kalapaatide sildumiskaina kasutati ajutist puidust ujuvkaid. Kaluritele puudusid sadamas vajalikud ruumid oma püügi­vahendite hoidmiseks, samuti kala säilitamise ja töötlemise võimalused ning jäämasin, mitte vähem tähtis tankimisvõimalus, aga ka kalurite olmeruumid.

Kasutamaks ära kogu Orjaku sadama potentsiaali kõigis võimalikes valdkondades ja uuendades seni tagaplaanile jäänud kalasadama osa, alustati Euroopa kalandusfondi toetusel Orjaku sadama arendamist kolmes etapis.

Visiooniks on tagada kohalikele ranna­kaluritele avalikult kasutatav kalasadam, mille kaudu saab säilitada rannakülale iseloomulikku elustiili ning hoida elus kalapüügi ja merelkäimise traditsioone.

Sadamas on tehtud süvendustöid, ehitatud kalasadama kai ja slipp, rajatud vajalikud mustkattega teed ja platsid ning sademevete kanalisatsioon. Kaidele on paigaldatud veevarustussüsteem, aluste teenindamiseks tarvilik elektri­varustus, valgustus ja kaluritele kõige tähtsam – püüniste rull.

Võib öelda, et Orjaku sadamast on saamas tõsiselt võetav polüfunktsionaalne väikesadam Hiiumaal.

Saaremaa kalanduspiirkond

Saaremaal aidati uuele elule Läätsa kalasadam. Aastakümneid tagasi käis kalur merel, tema ülesandeks oli püüda kala – edasine teda ei puudutanud. Püüniste, püügilaevade ja sadama korrashoid ning kala turustamine oli teiste ülesanne.

Saades ise sadama, püüniste ja tarne­ahela peremeheks, tulid ka peremehele omased rõõmud ja mured. Tasapisi hakkas kõik lagunema: kaid amortiseerusid, uhtliivad täitsid sissesõidukanali, hooned lagunesid. Paljud rannakalurid uues olukorras ei kohanenud ja leidsid tööd mujalt. Jäid need, kellel oli usk, et kusagil peab olema väljapääs.

Sageli ei suutnud kalanduse juurde jäänud mehed seda rasket peremehekoormat kanda. Euroopa kalandusfondi avanedes tekkis meestes usk ja lootus. Algul püüti ise süvendada sõidukanalit, remontida kaid, kuid õige eluvaim tuli Läätsa kalaranda tagasi siis, kui Salme vallavalitsus oma õla alla pani.

Uhtliivade ja setete kaitseks ehitati 120meetrine kaitsemuul, taastati üle 60 meetri sadamakaid, puhastati sadamabassein setetest ja põhjamudast. Tehtu lõi soodsa pinnase kalapüügi elavnemiseks.

Mitmed noored vaatavad nüüd lootus­rikkalt mere poole. Läbitakse ranna­kalurikoolitus, soetatakse püüniseid ja püügiõigusi.

Järsult on paranenud väljapüük. Enamik väljapüügist langeb noorte paatkondadele, kes on näidanud, et kala on meres – tuleb olla hoolas ja rakendada maksimaalselt olemasolevaid võimalusi.

MTÜ Läätsa Rand eesmärk oli ja on enne­kõike tagada pääs merele ning hoolitseda selle eest, et sadamabassein ja sisse-­väljasõidukanal oleks puhastatud ning kai korras.

Lisaks eelnenule plaanitakse anda uus välimus olmehoonele ja püüniste hoidlale. Mõtted liiguvad kalatranspordi ja lossimistööde mehhaniseerimise parandamise poole. Toetused annavad ranna­kaluritele usku ja lootust ka edaspidiseks.

Virumaa kalanduspiirkond

Virumaa on kuulus oma kaunite puhkekohtade ja vaatamisväärsuste poolest. Selleks et seda vaatama tulla, ei pea mööda maad sõitma. Saabudes mere poolt sooviga silduda, teha tiir Virumaa kaunites mõisates – selleks on kindel valik Eisma sadam.

Alates juulist 2013 on avatud rekonstrueeritud Eisma sadam. Võimsad kivimuulid, korralikud kaid ja head ligipääsu­teed loovad sadamasse tulijale turvalise ja meeldiva peatuspaiga. Kui veab, on võimalik sadamas osta kohalikelt kaluritelt merest püütud värsket kala.

MTÜ Eisma sadama visioon oli välja arendada sadam polüfunktsionaalseks ja ökoloogiliselt puhtaks kalasadamaks, mis teenindab kutselisi rannakalureid, Eisma küla elanikke ning teisi sadamat külastavaid aluseid.

Kutselistele kaluritele on sadam enne­kõike võimalus edendada piirkonnas ranna­püüki. Virumaa rannikul on peamised püügikalad räim, lest, ahven, siig, meriforell, lõhe. Sadamas on väga head tingimused kaluritele aastaringseks kalastamiseks.

Uuendatud sadamas on olemas slipp paatide veeskamiseks, vee ja elektriga varustatus, head sildumis- ja lossimisvõimalused ning tagatud turvalisus kalapaatide ja varustuse hoidmisel.

Vainupea ja Rutja on Eisma kõrval asetsevad külad. Sealsed rannakalurid saavad vajadusel oma paate hoida Eisma sadamas. Kalur ei pea enam kodus oma paadi turvalisuse pärast muretsema. Kas tõuseb meres vesi või on tuul ja lained liiga võimsad – sadamas on paadiga kõik korras. Tugeva tuulega merele minek ja sealt tulek on turvaline. Sadamasse saabudes tõstad kala­kastid kai peale, ajad auto ligi ning laadid saagi sisse. Nii peaks see olema igas kalasadamas.

Lisaks kaluritele on sadam avatud kõigile mere poolt tulijatele. Vennasrahvas soomlased, kes on tuntud paadimatkajad, elavad ju kõigest 60–70 kilomeetri kaugusel.

Rekonstrueeritud Eisma sadamaga on kohalik piirkond saanud juurde ühe tõelise pärli. Aegamööda lisandub piirkonnas juba tegutsevatele ettevõtetele juurde uusi tegijaid: majutuskohad, toitlustusasutused, kohalikud kaubandusfirmad. Sellest on kasu meile kõigile.


Võrtsjärve kalanduspiirkond

Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asub ajaloolise väärtusega Oiu sadama, mille rekonstrueerimine ja väljaarendamine täisteenust pakkuva sadamana tõstab piirkonna turismikoormuse taluvust ning mitmekesistab sealseid külastusvõimalusi.

Võrtsjärvel ja ümberkaudsetel valdadel on palju veel kasutamata looduslikke ressursse. Seoses sellega plaanitakse arendustegevuse käigus avada polüfunktsionaalne väikesadam, kus nii kalurid kui ka veeturistid saavad oma käsutusse sadamakompleksi, mis aitab kaasa ette­võtluskeskkonna elavdamisele.

Oiu sadam on Võrtsjärvel unikaalne, sest on kaitstud Võrtsjärve tuulte ja lainete eest. Sadam on võimeline vastu võtma väikealuseid, mille süvis on kuni 3 meetrit, laius kuni 6 meetrit ja pikkus kuni 16 meetrit. Seega ongi tähtsa loodusressursi olemasolu taustal suurimaks arengupotentsiaali ärakasutamist takistavaks teguriks räämas maapealne infra­struktuur.

Kolga-Jaani valla arengut takistavaks teguriks loetakse eraldatust naaberpiirkondadest, kuid Oiu sadamakompleksi renoveerimisega luuakse uus atraktiivne võimalus Oiu ja kogu valla külastamiseks.

Valla peamiste arengueeldustena ongi nimetatud Võrtsjärve ja väikeettevõtluse arengut ning perspektiivsete valdkondadena turismi ja puhkemajandust. Seega on Oiu sadama renoveerimine väga tähtis, meelitades piirkonda märkimisväärselt rohkem turiste kui praegu.

Kolga-Jaani vald soovib leida oma vallale Eestis ainulaadse turismiatraktsiooni ning hakata seda aktiivselt välja arendama ja tutvustama.

Kai renoveerimine ning uute sildumiskohtade väljaarendamine aitab tõsta Oiu väikesadama koormustaluvust ning teenindusvõimekust, majutust, toitlustust ja muid tugiteenuseid. Erinevaid aja veetmise võimalusi pakkuv sadamakompleks mitmekesistab Võrtsjärve-äärseid külastusvõimalusi märgatavalt ning aitab kaasa piirkonna ja väikesadamate atraktiivsemaks muutmisele.

Iga (taas)avatud väikesadam aitab kaasa Võrtsjärve ühtseks veeturismi sihtkohaks muutumisele. Arvestades Oiu sadama ainulaadset asukohta ja looduslikke võimalusi, loodetaksegi selle kasutajateks eelkõige just kalureid, harrastusveeliiklejaid ja loodusturiste.

Läänemaa kalanduspiirkond

Läänemaal asuva Puise kalasadama hiilge­ajad jäävad Nõukogude Liidu aega­desse, kus sadamas lossiti oluline osa Lääne­maal püütud kalasaagist.

Pikemat aega ei tehtud sadamasse mingeid investeeringuid ning Puise kandi üks tähtsamaid objekte lihtsalt lagunes.

Ometigi on Puise sadam tänasel päeval paremas korras kui ei kunagi varem. Viimasel kolmel aastal on Ridala valla­valitsus koostöös kohalike kaluritega teinud Euroopa kalandusfondi toetusel suuri investeeringuid sadama arendamisse.

Välja on arendatud täiesti uus mereline infrastruktuur (kaitsemuulid, sadamabasseini rinnatused jms), lisaks sellele on sadamasse paigaldatud hädavajalikud seadmed aktiivse kalapüügi toetamiseks.

Puise sadamat kasutab aktiivselt seitse kalandusettevõtjat ning see arv suureneb pidevalt, samuti suurenevad sadamas lossitavad kalasaagid.

Investeeringute kavandamisel pidas Ridala vallavalitsus silmas eelkõige piirkonna kalurite huve ning kalanduse kui Puise kandile tähtsa ettevõtlusharu säilimist ja edasist arengut.

Kuid korrastatud sadam teenib sootuks laiemaid huvisid.

Uuendatud sadam on andnud hea võimaluse piirkonna turismiettevõtjatel kujundada välja hulga kalaturismiga seotud teenuseid: võimalik on minna koos kaluriga mõrda nõudma, harrastuspüügiks paati rentida, sadamas suitsukala osta.

Tegeletakse ka mereharidusega. Möödunud suvel korraldati koostöös MTÜga Noored Merele neli koolitust, kus lastel oli võimalik koos kaluriga teha läbi kogu kala­püügiprotsess alates püüniste nõudmisest ja kala puhastamisest kuni kala töötlemiseni.

Puise sadam asub Matsalu rahvuspargi territooriumil, sestap kannab sadamainvesteering ka keskkonnakaitselisi eesmärke.

Kui varem oli rahvuspargi administratsioonile probleemiks paatide veeskamine lahe roostikest, siis nüüd on harrastuspüüdjad ja väikelaevaomanikud koondunud Puisesse ning kontroll rahvus­pargi merealal liikumise üle on muutunud palju tõhusamaks.

Sadam on piirkonnas oluline maamärk, mis annab Puisele kui põlisele kalurikülale eriomase ilme.

Harjumaa kalanduspiirkond

Leppneeme elanikud on kalapüügiga tegelenud sajandeid. Peamise elatise andis püügi kõrval kala töötlemine ja turustamine: müüdi suitsukala, värsket kala, soolakala.

Sadam sai alguse juba 1940ndatel, kui piirivalve külakalurite paadid praeguse sadama asukohta koondas ja nende ümbruse tarastas. 1950. aastatel, kui mitmed väikesed kalurikolhoosid ühinesid, rajati sadamasse suitsutsehh, võrgukuur, kontor, sadamakaid, abihooned. Kala­majandus õitses Leppneemes aastaid. Nüüdseks on kahjuks enamik hooneid kasutuseta ja amortiseerunud.

Leppneeme sadam tervikuna kuulub kahele omanikule: Viimsi vallale ja kalandusühistule Räim. Viimsi valla plaanides peab Leppneeme sadamast saama korrastatud kompleksne väikesadam, kus on olemas tegutsemistingimused nii rannakaluritel, harrastusmeresõitjatel kui ka reisijatel, kes soovivad sõita Prangli saarele.

Pikka aega ei tehtud sadamasse mingeid investeeringuid ning sadam lihtsalt lagunes. Sadamakaid amortiseerusid ja oli oht, et need ühel päeval suuremate sügistormidega täiesti kokku varisevad, sest kärgkastide täide oli aastatega tormide poolt tühjaks uhutud ja kai katteplaadid pragunenud.

Suured investeeringud tõid uue elu Leppneeme sadamasse aastatel 2006–2008, kui arendati välja turismisadama ja reisisadama osa. Vaeslapse ossa jäi toona kalasadam.

Sadama valdajad on tõdenud, et suure­mahuliste arendustegevustega on võimalik tegeleda vaid koostöös. 2011. aastal tegi Viimsi vald kohalikele kaluritele ettepaneku, millest meestel oli raske ära öelda: teeme sadama üheskoos korda! Vald rekonstrueerib kalakai ja pikendab kaitsemuuli ning kalurid omakorda aitavad kaasa sadama terviklikule arengule.

2013. aastal alustas sadamas tegutsemist purjespordikool, mille tarvis rajas Viimsi vald eraldi koolihoone ja paigaldas õppepaatide veeskamiseks slipi.

Samas ei ole sadam veel kaugeltki valmis. Edasised arengusuunad näevad ette sadamahoone rajamist ja sadama territooriumi korrastamist koos kõvakatte paigaldamisega ning ujuvkaide soetamist harrastusalustele.

Iga suur objekt saab hästi toimida poolte koostöös – nii on see ka Viimsi vallas Leppneeme sadamas, kus sadama omanikud ja selle kasutajad käsikäes toimetavad. Kalurid, turistid ja vee­sportlased panustavad ideede ja visioonidega, sadamaomanikud nende teostuse ja finantseerimisega. Tulemuseks peaks Leppneeme sadamast saama multifunktsionaalne hästi toimiv sadam.


Kokkuvõtteks

Mis siis öelda kokkuvõtteks? Vaadates piirkondade arendusi sadamate valdkonnas, võib öelda, et Eestist on saamas taas mereriik, mitte lihtsalt mereäärne riik, kus nii rannakaluril kui ka mereturistil on võimalik turvaliselt silduda.

Iga siin kajastatud sadam on oma piirkonna nägu ja selle omapära arvestav, kuid koos vaadeldes annavad nad meile ühise pildi rannarahva elust. Samas on Eesti rannikul veel küll selliseid vanu, kuid arendust vajavaid sadamakohti, kus on nii huvi kui ka vajadus, kuid puuduvad vajalikud vahendid oma ideede ja arenduste elluviimiseks.

Sadamaomanikud loodavad ja ootavad pikisilmi uut rahastusperioodi ning panustavad jätkuvale koostööle vastava valdkonna ministeeriumitega. Seega anname kõik oma panuse Eesti kui mereriigi maine taastamisse.

Iga (taas)avatud ja rekonstrueeritud väikesadam aitab kaasa piirkonna arengule. Sadam on kui värav, mis avab tee merele. Hoiame siis kõik need väravad lahti ja heas korras, et inimesed, kes teenivad merele minnes oma igapäevast leiba, või need, kes soovivad merel puhata, saaksid neid kasutada.

Kommentaar

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merendus­talitluse pea­spetsialist Gerli Koppel:

Väikesadamate võrgustiku loomise eesmärk riikliku arengukava „Merendus­poliitika 2012–2020” raames on tagada, et Eesti veepiiril oleks mõistlike vahemaade (ehk siis kuni 30 meremiili) tagant heas korras ja kvaliteetseid teenuseid pakkuvad väikesadamad.

Kindlasti peaksid need sadamad olema multifunktsionaalsed ehk osutama võimalikult mitmekesiseid teenuseid nii merelt kui ka maalt tulijatele ning soovitatavalt aasta ringi.

Ainult turismi- või kalasadamana võivad Eestis olla iseseisvalt majanduslikult tasuvad vaid üksikud väikesadamad, sest harrastusmeresõitjatele sobiv hooaeg on meie kliimas paratamatult lühike ja ka kala­püügiga seonduv ei ole aastaringne.

Piirkondlikult aitab väikesadam areneda kohalikel ettevõtetel ja teenusepakkujatel, st tema mõju on sotsiaalmajanduslik. Eks ütleb ju rannarahva vanasõnagi: kui külas on kõrts, on küla vaene, aga kui külas on sadam, on küla rikas.

Toimiva ja eduka väikesadamate võrgustiku loomine eeldab pidevat ja usalduslikku koostööd riigiasutuste, väikesadamate ja neid esindavate organisatsioonide ning kalandusvõrgustiku vahel.

Ainult rahalistest investeeringutest ei piisa, kui pooltel puudub ühtne nägemus ja arusaam väikesadamate arendamisest pikas perspektiivis, sõltumata nende suurusest ja hetkeolukorrast.

Kalanduspiirkondade säästev areng

Aastatel 2007–2013 kaasrahastas Euroopa Liit kalandustoetusi Euroopa kalandusfondist (EKF) kokku 84,6 miljoni euroga. Koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga moodustas see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7 miljonit eurot.

Nende vahendite kasutamiseks koostas põllumajandusministeerium „Eesti kalanduse strateegia 2007–2013” ning „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava”, mis said valitsuse heakskiidu 1. märtsil 2007.

Rakenduskava kiitis Euroopa Komisjon heaks 18. detsembril 2007. Need strateegilised dokumendid ja otsused olid aluseks kogu rahastamisperioodil kalandusfondi tegevustele. EKFi tegevused jagunesid viieks teljeks ja need omakorda kokku 14 meetmeks.

Rannapiirkondade arendamiseks loodi meede 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng”, mille eesmärk on aidata kaasa rannakalanduse piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Selleks moodustati Eestis kaheksa kalanduspiirkonda: Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Peipsi järve piirkond, Soome lahe idapiirkond (Harjumaa), Soome lahe läänepiirkond (Virumaa) ning Võrtsjärve ja Läänemaa piirkond, mille eesotsas on kohapeal valitud tegevusgrupid, kelle eestvedamisel koostati oma piirkonna strateegia.

Meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames oli võimalik toetust taotleda viiel suunal:

1. Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine.

2. Kala või vesiviljelustoodete töötlemine ja otseturustamine.

3. Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine.

4. Tegevuste mitmekesistamine.

5. Koolitustegevused.

Vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011008?leiaKehtiv

Koostatud strateegiate põhjal prognoositi suurimad toetussummad sadamate ja lossimiskohtade uuendamise tegevussuunale (53% kogu toetussummast). Järgnesid turismi arendamise ja rannaküla taaselustamise tegevussuuna toetus 19%, kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise tegevussuuna toetus 14% ning toetus koolitustegevuste tegevussuunale (4%). Tegevuse mitmekesistamisele nähti ette 10% toetussummast.

Selline suur protsentuaalne erinevus tulenes sellest, et enamik kalasadamatest on ehitatud 30–40 aastat tagasi ning suurt osa ei ole pärast seda väga uuendatud. Samuti on nii kalandusettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste soov kala­sadamaid uuendada olnud väike või finantseerimisvõime olnud madal.

Meetme 4.1 esimene tegevussuund võimaldas toetuse abiga rekonstrueerida amortiseerunud kalalossimiskaid ning puuduliku infrastruktuuri, soetada uusi kala käitlemise ja esmatöötlemise seadmeid, samuti korrastada kalurite olme- ja tööruume.

PRIA vahendusel saadud toetuse abil sadama kordategemine oli hea võimalus, kuid sellega kaasneb kohustus sadamat 15 aasta jooksul pärast toetuse saamist kalurite endi kasutuses hoida. Praeguse seisuga on kalasadamate uuendamiseks PRIAsse esitatud 158 projektitoetuse taotlust, toetust on määratud 113 taotlusele. Sadamate uuendamiseks on investeeringuid tehtud 16 miljoni euro eest, toetust on määratud üle 13 miljoni euro ligi poole­saja sadama kordategemiseks.

Lisainformatsioon: www.pria.ee

Kasutatud allikad: Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja Maamajanduse Info­keskuse koduleht

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare