Sadulaseminarid meelitasid kokku suure hulga huvilisi

                     
Sadulaseminarid meelitasid kokku suure hulga huvilisi
Foto: Ago Ruus

Nädalavahetusel Harjumaal Rahula tallis ja Muhumaal Tihuse hobuturismi talus peetud sadulaseminarid tõid kokku enam kui poolsada huvilist. Veel paarkümmend inimest jäi ootama järgmist võimalust oma teadmisi sadulatest ja nende sobitamisest täiendada.

Laupäeval Tihusel toimunud koolituspäev oli iseäranis edukas, sest islandi hobustele spetsialiseerunud soomlased Anita ja Pekka Kaakkola oskasid oma kogemusi just eesti hobuste peal suurepäraselt edasi anda.

Seminaridel sai näha erinevaid hobuseid ja sadulaid. Olenemata sellest, kas tegu on turismihobuste või kallite koolisõiduhobustega, on probleemid üsna sarnased. Sadulat ei tee sobivaks hind, vaid sobivus hobuse kehakujuga.

Näha sai ka hobuseid, kelledele sadul oli tõsiseid probleeme tekitanud. Halb näide ei ole alati parim osa koolitusest, kuid antud juhul oli see kahtlemata silmiavav.

Pikemalt saab sadulaseminari muljeid lugeda eesti hobuse blogist.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.