Saeveski näeb tunneli teist otsa
Tunneli kujund oli Võrumaa nõupidamisel mitu korda jutuks, kuid seda, et esimene samm sealt välja on võimalik juba lähitulevikus, julges ütelda vaid Toftani saeveski juht Martin Arula.
Metsatööstusliit alustas Võrumaal oma piirkondlike nõupidamiste rida. Kokku olid kutsutud Lõuna-Eesti kolme maakonna metsatööstuse, erametsanduse, RMK ja omavalitsuste esindajad. Siht oli kontakte luua ja infot vahetada, et siis koostöös edasi minna.
"Praegu on vaja suurendada eksporti, aga samal ajal tuleks tegelda ka sellega, et import väheneks. See on võimalik ressursside arvelt, mis meil on olemas," oli metsatööstusliidu juhatuse esimehe Rait Hiiepuu sõnum.
Jutt käis metsasektori struktuuri säilitamisest ja puidukasutuse suurendamisest, seda nii energiapuidu, ehituspuidu kui muude puidutoodete arvelt.
Ühtlasi pühendati omavalitsustegelasi laiemalt metsasektori olemusse. Ettevõtjad on seda juba ka kohtadel teinud. Näiteks Otepää vallavanem Meelis Mälberg, kel seljataga visiit AS UPM-Kymmene Otepää vineeritehasesse, juba rääkis, et on omalt poolt teinud järelepärimisi puiduveoste täismassipiirangu asjus.
Kaks koledat ohtu
Toftani saeveski juht Martin Arula julges välja ütelda, et usub praeguse olukorra tasakaalustumist umbes kolme kuu pärast. See ei tähenda kasumiga tootmist, kuid Arula sõnul seda, et saeveskid saavad jälle täisvõimsusel töötada.
Hoob, mis seda lubab, pole mitte nõudluse suurenemine, vaid pakkumise vähenemine - iga päev suletakse Skandinaavia maades mõni tehas. Põhjuseks on tootmise kulukus.
Martin Arula sõnul tuleb nüüd otsida üles see nõudlus, mis suletud tehaste tõttu pakkumisega katmata, ja noppida see enda jaoks üles: "Tuleb minna ja need nõudluseosad soomlaste ja rootslaste järelt kokku korjata."
Samal ajal on langemas palgihind. Teiseks kvartaliks võib seegi olla sealmaal, et Eesti ja Läti saeveskites saab normaalset tootmist jätkata.
Sellel teel on Toftani juhi sõnul siiski kaks ohtu - Vene puit ja tormid. Kui Venemaa suudab oma poliitilistest prioriteetidest veidi taganeda ja paiskab Euroopa turule oma uutest moodsatest saeveskitest suures koguses odavamat saematerjali, lööks see siinsed plaanid segi.
Sama juhtuks, kui peaks tulema metsi murdev torm nn võtmemaades nagu Rootsi, Soome, Saksamaa ja Austria.
Elu nagu udus
"Hetkeolukord on nagu udus käimine," ütles UPM vineeridivisjoni arendusdirektor Kaido Kukk - lepingud ei kehti ning isegi tellimus ei pruugi veel tähendada kindlust, kuna tellija võib sellest ka ära ütelda. Tellijate endi seas on suured muudatused.
Tulevikuprognoose ei hakanud Kukk tegema, märkides vaid, et kui elu nii jätkub, võiks rääkida paranemisest aastail 2011-2012.
UPM-Kümmene Otepää vineeritehase perspektiivid on samas väga head. Kõige selgemalt väljendus see vallavanem Mälbergi jutus, kes tootmise korraldust ülivõrdes kiitis. Tegevjuht Ando Jukk tõi muu hulgas näiteks, et tänu tootlikkuse süsteemsele arendamisele on nad jõudmas järgmisel aastal tasemele, mida mujalt Euroopast ei leia. Edasiminekuteed nähakse tulevikus toodete väärindamises - mitte vineer parketi jaoks, vaid parkett.
Tööstuste põhisuund ongi praegu tootmiskulude vähendamine.
Löögi andis kõigile vahepeal enneolematusse kõrgusesse läinud toormehind. Üks mööblitootja ütles saalist, et ülikõrged puiduhinnad lõid mööblitootmise koomasse, kust nüüd tasapisi välja tullakse.
Otepää vineeritehas hangib oma toorme praegu ainult Eestist. Toftani saeveski saab kolmandiku Lätist, aga, nagu ütles Martin Arula, ei ole selle põhjuseks erinev hind, vaid saeveski asukoht - Läti head palgimetsad jäävad 100 kilomeetri raadiusesse. Mitmest jutust käis läbi kohaliku koostöö mõte. Puitu töötlevad ettevõtted on üldjuhul nii-öelda väga kohalikud - nii töötajad kui toore on pärit kohapealt.
Põhiliselt räägiti energiapuidust, aga paralleelselt märgiti, et oma riik, sealhulgas vallavalitsused saaksid kodumaist tootmist senisest hoopis rohkem toetada ja metsaga-puiduga seotud inimestele kindlustunnet anda, kui eelistavad Eesti tooteid.
Kohalik koostöö
Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidlo näitas muu hulgas tütarettevõtte AS Pelletikütte graanulite vedamise spetsiaalset autot, mis on Eestis ainuke. "Seegi on rohkem moepärast," ütles Haidlo. Graanul Invest toodab 350 000 tonni puidugraanuleid ja sellest vaid 13 000 tonni Eesti turule - siin on väikekatelde võimalus.
Teine võimalus, millest räägiti, olid kohalikud kombijaamad ehk väikesed soojust ja elektrit tootvad puiduhakkel tuginevad jaamad, mis annaksid omakorda võimalusi metsaomanikele.
Selline võimaluste sõelumine jätkub. Metsatööstusliit plaanib nõupidamisi korraldada üle Eesti. Järgmine kohtumispaik peaks olema Virumaa.