Sajandi lõpus Eestis jõgedele enam jääkatet ei teki

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostatud aruande kohaselt toob kliima soojenemine endaga 21. sajandi lõpuks kaasa Eesti siseveekogude hüdroloogilise režiimi olulise muutumise.

„Jõgede jääperiood muutub lühemaks ning suuremas osas jõgedel jääkatet ei teki,“ selgitas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. „Märgatavalt suureneb jõgede talveäravool, kevadine suurvesi jääb väiksemaks ja nihkub varasemale ajale, millega kaasneb kevadiste üleujutuste vähenemine.“

Kliimamuutus reeglina halvendab veekogude seisundit sarnaselt otsese inimmõjuga ja seetõttu peavad planeeritavad veekogude kaitse- ja tervendamismeetmed olema selle võrra tõhusamad.

"Eestis on kliimamuutus seni küll suhteliselt tagasihoidlik, kuid siiski juba ilmne – eelkõige äärmuslike olukordade (põuad, tormid, üleujutused) sagenemise näol,“ sõnas Nõges.

8. mail toimub Tartus seminar, mis on pühendatud kliimamuutuste mõju arvestamisele veemajanduskavade koostamisel aastateks 2015-2021. Seminaril räägitakse kliimamuutuste mõjust veeökosüsteemidele ning põhjaveele.

Seminaril tutvustatakse 2012. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikoolis valminud aruannet „Kliimamuutuse mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad“ ning Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekti REFRESH (Kohastumuslikud strateegiad kliimamuutuste mõju leevendamiseks Euroopa mageveeökosüsteemidele) tulemusi, mis toetavad kliimamuutuste arvestamist uuenevates veemajanduskavades.

Seminar toimub teaduskeskuses AHHAA, seda korraldab Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus koostöös Eesti Veeühinguga.