Saksamaa maheturu areng pakub võimalusi ka Eesti teraviljakasvatajatele

 (1)

Viljapõld
ViljapõldFoto: Andres Putting

Täna Avinurmes toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverentsil Maheviljaturg 2017 jäi kõlama, et alates 2015. aastast on Saksamaal paljud loomakasvatusettevõtted üle läinud mahetootmisele. Viimane piimaturukriis sundis just piimakarjakasvatajaid mahetootmisele üle minema. See pakub võimalusi ka Eesti maheteraviljakasvatajatele.

„Saksamaal on head võimalused maheda piima, sea- ja linnuliha turustamiseks, mistõttu on mahetootmisele üle läinud just loomakasvatusettevõtted, mis omakorda on tekitanud suurema nõudluse teravilja järele. Maheturu arengut on soosinud nii tarbijate suurenenud poolehoid kui ka põllumajanduspoliitilised tingimused kasvanud mahetoetuste näol. Kuigi Saksamaa mahetarbijad suhtuvad mahetoodete importi kriitiliselt, siis kasvanud mahenõudluse katmisel sõltutakse osaliselt siiski impordist,“ selgitas maheteraviljaga kaupleva Saksamaa ettevõtte Gut Rosenkrantz esindaja Hans-Henning Petersen Avinurmes toimunud konverentsil.

Saksamaa maheteraviljaturu olukorda analüüsides tõdes Petersen, et maheda toidunisu osas on nõudlus stabiilne või isegi kasvav, kuid nisu pakkumise olukord on kvaliteedi probleemide tõttu kohati ebapiisav. Spelta hinnad on suure pakkumise tõttu oluliselt langenud. Maheda kaera kasvupinnad on Saksamaal kasvanud ning tänavu suudetakse nõudlus ilmselt katta, osa kaerast tuleb siiski jätkuvalt importida. Samas kaunvilju kasvatatakse Saksamaal ebakindla saagi tõttu vähe ja reeglina on nendest kultuuridest turul alati puudus.

Seotud lood:

„Konverentsil tõdeti, et maheviljakasvatuses tuleb silmas pidada pikemat perspektiivi ja maheviljaga kauplemisel on oluline püsiv partnerlus. Riskide hajutamiseks on oluline kasvatatavate kultuuride mitmekesisus, et tasandada turukõikumistest tulenevaid hinnariske,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

2016. aastal oli mahepõllumajanduslikku maad Eestis kokku 184 754 hektarit (sh üleminekuajal olev maa), mida on 8% rohkem kui 2015. aastal. Mahemaa moodustas möödunud aastal ligi 18% kogu Eesti põllumajandusmaast.

Maheteravilja kasvatati 2016. aastal Eestis 34 318 hektaril, millest 45% pinnal kasvatati kaera, 19% nisu, 13% rukist ja 11% otra. Mahedat kaunvilja kasvatati möödunud aastal 7206 hektaril, millest 62% moodustas hernes ja 34% põlduba. Ka tehnilisi kultuure kasvatati 2016. aastal 5791 hektaril, millest 39% moodustas rüps, 28% harilik kanep ja 27% suviraps.

Võrreldes 2015. aastaga toimusid möödunud aastal mahepõllukultuuride kasvatuses valdavalt positiivsed muutused – mahetaravilja pind suurenes aastaga 22%, kaunvilja pind 81%, rapsi ja rüpsi pind kokku suurenes 14%. Positiivsed arengud toimusid ka mahemarja- ja -puuviljakasvatuses, kuid kasvupinnad vähenesid maheköögivilja- ja -kartuli kasvatuses.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare