Sead hävitasid ööga poolteist hektarit kartulipõldu
Metssea rünnakute vastu eelmisel aastal mürakahuri hankinud kartulikasvataja Kalle Hamburg on sel aastal mitmel korral pidanud põllul metssigade apluse ees käed jõuetult rippu laskma.
Eriti hull oli viimane searünnak, mil kärssninad keerasid segi 1,5 ha põldu.
“Kasutan elektrikarjust, sigadevastast aerosooli, mis peaks lõhnaga peletama, kahuriga teeme pauku,” loetles Hamburg kaitsevõtteid.
Tänavu on aga sead nii agressiivsed, et tulevad kartuleid sööma läbi lattaia ja elektrikarjuse traatide.
“Mahapanekul oli tõesti nii, et meie lõpetasime põllul ja nemad teisest otsast alustasid,” sõnas Hamburg, kes kasvatab tänavu kartulit kokku 35 hektaril. Julgelt kaks hektarit on sead juba ära söönud.
Viimati hävitasid metssead eelmisel nädalal põllulapi, millelt nüüd enam suurt saagilootust pole – kuna Hamburg kasutab juba aastaid šoti tehnoloogiat, mille puhul masin teeb vaod spetsiaalsetesse peenardesse, pole võimalik lihtsalt põldu üle mullata. See aga tähendab, et vaost välja tõngutud seemnekartuli alla kasvavad muguladki saavad valgust ja tõmbuvad roheliseks - selliselt ei kõlba nad enam ei inimese- ega loomatoiduks.
"Põld on rikutud, aga taimekaitsevahendid tuleb peale panna ja kõik tööd ikkagi ära teha. See tähendab, et niisugune sigade piknik läheb maksma mitukümmend tuhat krooni," sõnas kartulikasvataja.
Hamburgi sõnul tundub ka, et sigu on isegi rohkem liikvel, kui varasematel aastatel ning samuti on loomad erakordselt aplad. “Varsti ei jää üle muud, kui jahindustalu alustada,” heitis mees mõrudat nalja.
Kõik Hamburgi kartulipõllud on kaitstud elektrikarjusega - kokku on traate vähemalt viie kilomeetri jagu. Viimati polnud ühekordsest kaitsest kasu ning juurde lisati teinegi traat – kui see nüüd ka sigu ei pea, siis on kuri sõna otseses mõttes karjas, sest magusam söögiaeg tuleb alles siis, kui pealsed mugulad alla saavad.
Eelmisel aastal kütiti Raplamaal 1619 metssiga ning statistika näitab, et viimasel neljal aastal on sigade arv selles maakonnas kahekordistunud. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse koostatud ulukiseire aruandest lähtub, et Raplamaal olnuks soovitav 2009. aastal küttida sigu kõigist maakondadest kõige enam - koguni 3000, millisele arvule ei jõutud ligilähedalegi.
