Seadusetegu jätkub sügisel
Juuni alguses teatas keskkonnaministeerium, et kohtus Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) esindajatega, kellega arutas metsaseaduse muudatusi ja leidis üksmeele.
EKO on olnud kodanikuliikumise "Päästkem Eesti metsad" kõrval üks seaduseelnõu kõvemaid kritiseerijaid, vaieldes näiteks plaani vastu kaotada seadusest metsamajanduskavade kohustuslikkus ja kaitsemetsa kategooriad.
Kokkulepped olemas
Keskkonnaministeeriumi andmeil saavutati kokkulepe seaduseelnõu järgmistes punktides:
- Taastatakse metsade kinnistuülene majandamine, et vältida metsaomanike huvide konflikte ja metsade seisundi kahjustamist.
- Raieparameetrid jäetakse seadusesse praegusel kujul.
- Keskkonnaseisundi kaitseks tähtsate metsade kaitse infiltratsioonialadel ja survelise põhjaveega aladel sätestatakse seaduses.
- Valikraie. Väljaspool kaitsealuseid objekte võib valikraiet teha vaid uuendusraiele kehtestatud tingimustele vastavas metsas. Kaitsealustel objektidel võib valikraiet teha vastavalt kaitse-eesmärkidele.
- Säilikpuud. Elustiku mitmekesisuseks jäetavate puude arvult maksimaalne piir kaotatakse.
- Metsa majandamise aluseks on inventeerimisandmed, metsa inventeerimisega kaasneb alati ka metsamajandamiskava koostamine, v.a juhul, kui metsaomanik kavast keeldub. Kava ei kehtestata ega kinnitata. Keskkonnateenistus lähtub metsateatisi menetledes kehtivatest inventeerimisandmetest.
- Riigimetsamaa osakaalu vajadust metsaseaduses ei sätestata, vaid seadus delegeerib selle metsanduse arengukavale, kus kirjeldatakse ka selle saavutamise üldist mehhanismi. Seaduse seletuskirjas esitatakse analüüs, miks ja kuidas riigimetsamaa edaspidi kujuneb, sh analüüs metsaseaduse § 81 tähendusest.
Veebiarvamusi ei arvestatud
Metsaseaduse eelnõu oli üleval ka Internetis Osalusveebi leheküljel (https://www.osale.ee), kus kodanikud saavad riigi asjades, sealhulgas seadusloomes kaasa rääkida.
Üldse osales veebis kaheksa avaldajat, ent sealseid ettepanekuid keskkonnaministeerium ei arvestanud. Samas on kõikidele ettepanekutele vastatud ja üsna põhjalikult seadusemuudatusi üle selgitatud.
Näiteks selgub vastustest, et seaduse muutmisega on muu hulgas kavas suurendada ilma metsateatist esitamata raiumiseks lubatavat puidu kogust 20 tm-ni kinnisasja kohta aastas (praegu 15 tm). Samuti on eelnõus lõige, mis sätestab, et uuendus- ja harvendusraiete tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed, kuid valgustusraiet on kõikides puistutes lubatud teha nende andmeteta.
Sellised muudatused peaks ministeeriumi arvates andma metsaomanikule parema võimaluse oma metsa kasvatamisel välja raiuda ebasobivaid puuliike.
Metsaomanikud on seaduse muutmisest rääkides tihti avaldanud arvamust, et rohkem kui metsaseadus võiks metsade majandamise huvi elavdada maksuseaduse muutmine.
Osalusveebi vastustest leiab keskkonnaministeeriumi kinnituse, et ministeeriumgi toetab erametsaomanike maksustamissüsteemi ülevaatamist. Ministeerium leiab ka, et kehtiv maksusüsteem soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku metsamaa kinnistuna müümist, metsaomanike arvu vähenemist, tegevusetust metsa majandamisel ja maksustatavate tulude varjamist.
