Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näeb ette nimetatud struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi.

„Eesti jaoks on oluline, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud ka sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis,” nentis Seeder.

Eelnõu keskendub ka keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Ministri sõnul peame tagama, et innovatsioon Euroopa kalanduses tõepoolest aset leiaks ning ei takerduks bürokraatiasse.

Eesti jaoks on postiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele.

„Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimelised. Kuna kalandus on suuresti kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile oluline, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse,” lisas Seeder.

Homme jätkatakse ministrite nõukogus põllumajandusküsimustega.