Eesti peretalude tulevik on kindel juhul, kui hakatakse praegusest enam omavahel koostööd tegema. „Kindlasti tuleb talupidamistel teha koostööd turustamisel, aga kaugemale vaadates samuti oma toodangu töötlemisel. Ka 1930. aastate Eesti põllumajanduse kuldaja aluseks oli väga hästi väljaarenenud ühistegevus, mis pani alguse tugevale ekspordile,“ ütles Seeder.

Minister märkis, et ka koostatav uus maaelu arengukava aastateks 2014-2020 panustab tugevalt ühistegevuse soodustamisele põllumajandussektoris. „Arengukavaga püüame anda Eesti maaelule ja põllumajandusele tervikuna järgmiseks seitsmeks aastaks võimalikult tugeva hoo. Seepärast oleme otsinud tasakaalu erinevate tootmisharude ja erinevate suurusega ettevõtete toetamise vahel.“