Mai keskel tulid Polli külas asuvasse Seedri puukooli katseseadmeid paigaldama Hispaania ja Inglismaa teadurid. Lisaks niiskusanduritele seati paika väike ilmajaam ning andmete vastuvõtu ja edastamise terminal, mis saadab SIM-kaardi kaudu info Barcelonas asuvasse serverisse. Samuti lisati olemasolevale kastmissüsteemile veemõõtja, et saada teada, palju väheneb veekulu.

Kogu selle moodsa süsteemi eesmärk on muuta taimede kastmine nii täpseks ja ökonoomseks kui võimalik. Seedri puukooli juhataja Elmar Zimmer ütles, et tavaliselt keerab ta kraani lahti siis, kui istikupott tundub piisavalt kuiv ja kerge. „Katseseadmetega ühendatud õunapuuistikute vahel ise aga käima ei pea. Kõige huvitavam on see, et kastmine lükkub edasi, kui ilmajaam prognoosib peatset sadu.“

Eriti oluline on kastmisvee säästev kasutamine Lõuna-Euroopas, kus magevee ressurss on väga piiratud. Tulemused on siiani olnud üle ootuste head - katseseadmetega on kokku hoitud 15 protsenti vett. Vee kokkuhoid tähendab ühtlasi ka väetiste säästlikumat kasutamist.

Programmi Eesti-poolne tehniline tugi Roland Rool selgitas, et kogu asja mõte on teha süsteem lihtsalt kasutatavaks ja kõigile kättesaadavaks. „Esialgu oli kavas andmeid edastada traadita Interneti kaudu, kuid kindlamaks variandiks osutus mobiililevi, mis on igal pool olemas,“ selgitas Rool. Elektrit seadmed ei vaja, vaid töötavad akude pealt. Akusid laeb päikesepatarei, mis kokku peaks kindlustama seadme tõrgeteta töö kogu kastmisperioodi vältel ja nii võibki need panna ükskõik kuhu põllule.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi lektor Priit Põldma hinnangul on vajadus kastmissüsteemide järele ka Eestis, kuid tegelikkuses paneb asja paika seadmete töökindlus ja hind. „Et korralikku köögivilja saada, on kastmine elementaarne. Praegu aga teevad seda vähesed tootjad,“ nentis Põldma. Eesti probleemiks on tema sõnul ka see, et meie tootjad on nii väikesed ja moodsasse tehnikasse ei suudeta investeerida. Hetkel ei ole veel täpselt selge, kui palju kastmissüsteem tulevikus maksma võiks hakata.

Programmi juht dr. Naiara Elejalde Barcelonas asuvast teadusliku uurimise instituudist IRIS ütles, et analüüse ja järeldusi hakatakse tegema sügisel, kui saab võrrelda eri riikide andmeid. Seedri puukooli jäävad seadmed septembrini, enne seda, juulis või augustis on tulemas seadmeid tutvustav infopäev. „Juba praegu olen märganud, et anduritega istikupotid on kergemad kui minu enda kastetud istikud. Järelikult olen kraani kauem lahti hoidnud, kui vaja,“ ütles puukooli juhataja Elmar Zimmer.