Seitse aastat vaidlusi – jahimees contra maaomanik

 (15)
Seitse aastat vaidlusi – jahimees contra maaomanik
Jaak MaeFoto: Tiit Blaat

Avalikkus on ehk juba harjunud, et pidevalt käib vaidlus uue jahiseaduse üle. Kui vaidluse aines aja­graafikule panna, selgub mõtlema­panev tõik – on vastasseise, mis läbirääkimistest hoolimata paigast ei nihku.

Jahiseadus, mis kehtib, ent mille peaks välja vahetama uus, praegu Riigikogu menetluses olev seadus, jõustus 1. märtsist 2003. Miks selle asemele uut tegema hakati? Hästi laias laastus – sest me taasiseseisvunud Eestis oli tekkinud maaomanikkond, ja vanad reeglid enam ei kõlvanud.

Jahinduslikus mõttes loetakse pea terve Eesti maad jahimaaks (v.a tiheasustusalad, osa kaitsealadest jms). See neli miljonit hektarit on jaotatud rohkem kui 300 jahipiirkonnaks (peavad olema vähemalt 5000 ha) olenemata maaomandivormist. Piirkonnad on riigiga sõlmitud lepingu alusel antud jahiorganisatsioonide (vähemuses ka RMK) kasutada.

“Riik sõlmib lepingu minu maa kasutamiseks ja võtab selle eest tasu!” hakkasid maaomanikud protestima. Senine jahiseadus annab neile küll õiguse jaht omal maal keelata, kuid siis tuleb arvestada, et kui metssead õue või põllu üles songivad, põder liialt metsanoorendikku laastab või kobras veed üles paisutab, pole kuskiltki õigust abi küsida.

Kõige selle pärast otsustas keskkonnaministeerium seitse aastat tagasi, et Eesti jahinduse õiguslikku alust tuleb muuta.

Arengukava ettevalmistamine

Seotud lood:

- 2006, ministeerium moodustab arengukava töörühma. Keskkonnaministeerium kutsub kokku töörühma, et koostada looduskaitset ja maaelu väärtustav jahinduse arengukava, esimene omataoline Eestis – eelmise perioodi filosoofiale tuginev jahindus vajab sisulist ja institutsionaalset ümberkorraldamist.

- 2008, 29. mai, keskkonnaminister kutsub kokku jahindusnõukogu. Jahindusnõukogu liikmed on: Tõnu Traks (esimees, esindab keskkonnaministeeriumi), Alo Ling (Jahiühistu Pistrik), Jaanus Elts (Eesti Keskkonnaühenduste Koda), Tiit Randla (Riiklik Looduskaitsekeskus), Madis Otsa (Läänemaa keskkonnateenistus), Margus Puust ja Priit Piilmann (Eesti Jahimeeste Selts), Taavi Veskimägi ja Helmer Jõgi (Riigikogu), Mait Värk (Eesti Talupidajate Keskliit), Peep Männil (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus), Tiit Randveer (Eesti Maaülikool), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit), Aigar Kallas (RMK), Harri Valdmann (Tartu Ülikool). 2009 vahetab nõukogus Madis Otsa ja Tiit Randla välja keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.

Ministeeriumi jahinduse peaspetsialist Egon Niittee tutvustab jahinduse arengukava 2008–2013 eelnõu. Enim on erimeelsusi põhjustanud: jahiõigus ja jahimaa suurus; riigi (RMK) kasutuses olevate jahipiirkondade tulevik; iga-aastaste küttimislimiitide määraja; jahimaade korraldamine; uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjude hüvitamine; riigi ja kolmanda sektori funktsioonid jahinduse korraldamisel.

- 2008, 23. september, jahinduse arengukava kinnitatud. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitab “Jahinduse arengukava 2008–2013”. Selles näiteks: suured jahipiirkonnad säilivad, kuid maaomanikele heastatakse suuremad ulukikahjustused senisest tõhusamalt ja nad saavad paremad võimalused ise jahinduses osaleda.

- 2009, 12. mai, jahindusnõukogu istung: ulukikahjustused on tähtsaim teema. Ministeerium tahab viia ümberkorraldused ellu kahe sammuga: kõigepealt nn väike eelnõu, millega muudetakse jahiseadust nii, et oleks võimalik RMK kasutada olevaid jahipiirkondasid reorganiseerida ja jahindusfunktsioone kolmandale sektorile üle anda; siis nn suur eelnõu, mis sisuliselt tähendab uut seadust.

Nõukogu arutab jahimaade korraldamist ja ulukite tekitatud kahjude hüvitamist. Traks nendib, et jahiulukite ohjamine (sh ulukikahjud) on seaduse muutmisel tähtsaim teema. Egon Niittee kirjeldab, et ulukite tekitatud kahju kannavad edaspidi jahimehed ulatuses, mis ületab maaomaniku omavastutusmäära. Kahju hüvitamise kohustus ei sõltu enam loomade arvukusest, vaid reaalsetest kahjustustest.

Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse uluksõraliste ja kopra metsa- ja põllukultuuridele tekitatud kahju hindamise metoodika. Üldjuhul klaarivad maaomanik ja jahimees kahjustusi omavahel, aga kui kokkulepet ei saavutata, saab kasutada ametlikku hindamismetoodikat. Riiklikku kahjude hüvitamise fondi luua plaanis ei ole.

Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad arvavad, et ikkagi on vaja fondi, ja kahjude hüvitamisel peaks osalema ka riik.

Loe veel

- 2009, RMK loobub jahipiirkondadest, kus eramaade suur osakaal. RMK loobub jahipiirkondadest, mis asuvad valdavalt eramaadel (kokku ligi
220 000 ha). Kuus jahipiirkonda jäävad RMK kasutada. Loovutatud maa-ala jaotatakse 17 jahi­piirkonnaks, mis antakse jahiseltside kasutada.

- 2009, 28. oktoober, ministeerium rõhutab jahindust kui maaomaniku alternatiivset tuluallikat. Ministeeriumi väljaandes Looduse Hääl kirjutab Egon Niittee: “Kindlasti tuleb edaspidi arvestada maaomanike suurema huviga jahindust mõjutada ja jahinduslikus tegevuses osaleda või jahindusest tulu teenida. Maamajanduse konkurentsivõime vähenemisel oleks jahindus maaomanikule üks alternatiivtulu allikas, mis aitaks muu hulgas taluda suuremaid uluki­kahjustusi.”

- 2010, 16. aprill, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek pole asjade käiguga rahul. Volinikud otsustavad: jahiseaduse eelnõu üksikute teemade arutelul ei ole mõtet, kuni pole analüüsitud uue seaduse kehtestamise järel tekkida võivat olukorda. Eelnõu eesmärk on ebaselge ja arvesse pole võetud avalikku huvi.

- 2010, 28. aprill, jahindusnõukogu istung, minister loodab eelnõud Riigikokku saata. Nõukogu arutab uue jahiseaduse eelnõu tööversiooni. Minister Jaanus Tamkivi loodab, et eelnõu saaks esitada Riigikogule enne suve. Uue seaduse põhiidee peaks olema, et maaomanikud ja jahimehed on motiveeritud riigi sekkumiseta omavahel sisulisi kokkuleppeid
sõlmima.

Jahimeeste pool peab eelnõu suurimaks probleemiks, et jahimehed ei tea, kui kalliks tulevikus jahindus muutub. Oleks vaja, et ministeerium seda analüüsiks. Eesti Jahimeeste Selts eelnõule veel alla ei
kirjuta.

Eesti Erametsaliit on selle poolt, et riiklikult reguleeritud hindu pole, vaid määrajaks olgu turg. Liidu volikogu on eelnõu põhimõtted heaks kiitnud, samuti on eelnõu poolt Eesti Talupidajate Keskliit.

- 2010, 15. mai, eelnõu tööversioonist: Eelnõu seab maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu. Näiteks saavad omanikud probleemide korral õiguse jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Eelnõu kohaselt ei määra riik enam jahipiirkonna renditasu, vaid selle suuruse lepivad omavahel kokku jahimehed ja maaomanikud.

Ärge lõhkuge Eesti jahindust!

- 2010, 29. mai, Maalehe Metsaleht “Kas uus seadus lõhub jahindust?”:

Eesti Jahimeeste Selts oma tegevjuhi vahendusel on asunud seisukohale, et uus seadus hävitaks jahinduse. “Lõpuks ometi saab ka maaomanik võimaluse omal maal jahindusotsustes kaasa rääkida,” näeb uues seaduses õiget sammu erametsaliit. Sama meelt on talupidajate keskliit.

- 2010, 12. juuli, õiguskantsler sekkub. Keskkonnaministeeriumi jõuab õiguskantsleri märgukiri, kus öeldud, et kehtiva jahiseaduse sätted, mis reguleerivad jahipiirkondade kasutusse andmist ja jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivust, ei ole põhiseaduspärased.

- 2010, 30. oktoober, mängu tulevad piirkondlikud jahindusnõukogud. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ettepaneku sätestada jahiseaduse eelnõus regionaalsete jahindusnõukogude moodustamise nõue.

- 2010, detsember, eelnõu läheb ametlikule kooskõlastusringile. Keskkonnaministeeriumi uudiskiri: uue jahiseaduse eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis motiveeriks maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat sõlmima omavahelist kokkulepet maaomandi kasutamiseks jahinduslikul eesmärgil. Juhul kui sellist kokkulepet ei sõlmita, on maaomanikul õigus keelata jahipidamine oma maal või nõuda jahiulukite tekitatud kahjude hüvitamist jahiseaduses ette nähtud ulatuses ja tingimustel. Väikeulukite arvukuse piiramise õigus on edaspidi ka maaomanikul.

- 2011, jaanuar, jahimehed pole endiselt rahul. Keskkonnaministeeriumi uudiskiri vahendab Eesti Jahimeeste Seltsi seisukohti.

l Kui uue jahiseaduse eelnõu järgi hakkaksid kõik maaomanikud jahinduslikku tegevust korraldama, siis tekib metsades turvalisuse ja kontrollimatuse risk.

l Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodanikul, kellel on jahipiirkonnas vähemalt ühe maaomanikuga kokkulepe maa kasutamiseks. Tõsise probleemi ette satume, kui jahipidamise õigust hakkavad määrama suurmaaomanikud – RMK, metsa- ja kinnisvarafirmad.

l Kahjustuste regulatsioonide väljatöötamine vajab analüüsi.

Maaomanikud hoiatavad jahikeeluga

- 2011, 27. jaanuar, erametsaliidu jahindusfoorum. Jahindusfoorumil leitakse, et ei ole mõtet teha jahiseadusesse väikesi muutusi, nagu tahaks jahimehed, vaid ikkagi on vaja täiesti uut seadust, mis tugineb maaomanike jahiõigusel.

Foorum läheb jahivaidluste ajalukku ka sellega, et seal tehakse ettepanek metssiga ja metskits Eestis väikeulukiks kuulutada.

- 2011, 21. aprill, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek. Seltsi president Margus Puust: osaga meie ettepanekutest on arvestatud, osaga kahjuks mitte. Jahiseaduse tööversioon veel selline ei ole, et seltsi volinikud ja juhatus saaksid selle heaks kiita.

n 2011, juuni, erametsaliit algatab hoiatusaktsiooni. Erametsaliit teeb üleskutse maaomanikele osaleda hoiatusaktsioonis ehk keelata oma maal jahipidamine üheks kuuks septembris 2011.

Aktsiooniga nõutakse uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

Liidu tegevjuht Ants Varblane selgitab: uue jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, seaduseelnõu ei ole jõudnud ei valitsusse ega Riigikokku.

- 2011, 25. juuli, erametsaliit pöördub õiguskantsleri poole. Erametsaliidu hinnangul on jahiseadus vastuolus põhiseaduse § 32ga, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

- 2011, 31. august, hoiatusaktsioon ei jõua ellu. Maaomanike jahi peatamise aktsioon (ühines kokku 170 000 ha omanikud) ellu ei jõua, kuna selleks pole enam põhjust. Keskkonnaministeerium on taas huvigruppidega läbirääkimisi pidamas ja uue seaduse eelnõu arutelud kulgevad maaomanikele soodsas suunas.

- 2011, detsember, läbirääkimised edenevad. Aasta lõpul nenditakse, et kokku on vaja leppida veel vaid see, kuidas tulevikus peaks käima ulukikahjustuste kompenseerimine.

Ulukikahjude asjus koosmeelt ei leitagi

- 2012, märts, Eesti Jahimeeste Selts esitab uued ettepanekud. Põhjalikus kirjas keskkonnaministeeriumile on ka ettepanekud, kuidas jahimeeste arvates võiks käia ulukikahjustuste hüvitamine. Näiteks põllueraldiste puhul, mis on väiksemad kui 5 ha, ja seal, kus maaomanik on saanud toetusi, kahjude hüvitamise kohustust poleks.

Jahimeeste arvates võiks riik kinnitada küttimismahud, ja jahimehed, kes neid mahtusid järgivad, oleks kahjude hüvitamise kohustusest priid. Samuti tuleks kehtestada üleüldine jahirendi määr, mis võimaldaks piiratud ulatuses katta ulukikahjustusi. Lisaks tuleks luua riigi osalusega hüvitusfond...

- 2012, 13. aprill, Maaleht.ee, konflikt teravneb ulukikahjustuste pinnal. Jahimeeste uute ettepanekute valguses areneb ulukikahjustuste hüvitamise küsimusest uus konflikt. Erametsaliidu tegevjuhi Ants Varblase hinnangul on jahimehed oma kirjas üldse taganenud mitmest kokkuleppest ja näitavad üles usaldamatust maaomanike suhtes.

- 2012, 19. aprill, erametsaliit algatab uue aktsiooni. Erametsaliidu üldkoosolek otsustab algatada 2. maist taas jahi keelustamise aktsiooni, kuna jahiseaduse menetlemine ministeeriumis jälle seisab. Nüüd keelustatakse jahipidamine maaomanike huve arvestava jahiseaduse jõustumiseni. Liit kutsub kaasa ka Eesti Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu, ühineb veel Omanike Keskliit.

- 2012, 18. mai, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek valib hüvitusfondi. Seltsi president Margus Puust ütleb, et viimane eelnõuvariant, mis pärit jaanuarist 2012, veel volinike koosolekul arutamiseks ei sobi.

Ulukikahjustuste korvamise kolmest variandist eelistatakse seda, kus iga maaomanikuga lepingut pole sõlmitud ja kahjude kompenseerimine toimub tsentraliseeritud fondi kaudu vastavalt keskkonnaministri kehtestatud metoodikale. Kõik jahimehed teevad fondi määratud makseid, jahipiirkonna kasutajale kehtestatakse ulukiküttimise limiidid ja nende täitmisest sõltub kompenseerimise ulatus.

- 2012, 18. mai, Postimees – “Keit Pentus uue jahiseadusega kahe tule vahel”. Ajaleht ütleb, et kahe vastaspoole lepitaja rolli sattunud keskkonnaminister Keit Pentus ei taha jahiseaduse teemal avalikult sõna võtta, et võimalikku kokkulepet mitte ära sõnuda.

- 2012, juuni, jahikeeluaktsiooniga liitunute hulk kasvab. Jahipidamise keelamise aktsiooniga on liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud.

- 2012, 29. november, Sakala – “Tõnis Korts: kõigile on parem, kui maaomanikud ja jahimehed koostööd teevad”. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb ajalehele, et uue seaduse tulek on positiivne, kuna suur osa 2003. aastast kehtiva jahiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstliku konflikti.

Ta lisab, et siiski seadus kõiki omanike ja jahimeeste vahelisi probleeme ei lahenda – kõige tähtsam on omavahel suhelda ja kokkuleppeid sõlmida.

- 2012, 5. detsember, erametsaliidu üldkoosolek: vähemalt asjad liiguvad. Liidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais räägib, et kohtumisi on olnud tihedalt, kuid tundub, et jahimehed ei soovi kokkuleppele jõuda, vaid arutada. Liidu juhatuse arvates peaks arutelu jätkuma Riigikogus, kus lõplikud otsused jäävad poliitikute teha. Eriti puudutab see ulukikahjustuste hüvitamise küsimust, milles maaomanikud ja jahimehed üksmeelt pole saavutanud.

Eelnõu ei ole maaomanike jaoks ideaalne, kuid kui lõputult vaielda, ei muutu miski. Ka jahikeeluaktsioon on selles mõttes oma eesmärgi täitnud, et vähemalt asjad liiguvad.

Vaidlused jätkuvad ametikoridorides

- 2012, detsember, uue jahiseaduse eelnõu saab valitsuse heakskiidu. Valitsus kiidab uue jahiseaduse eelnõu heaks.

- 2013, 14. jaanuar, eelnõu jõuab Riigikokku. Esimene lugemine on 23. jaanuaril.

- 2013, 23. jaanuar, jahiseaduse menetlus on kui omanikesse suhtumise lakmuspaber. Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit annavad välja ühise pressiteate, millega tervitavad jahiseaduse eelnõu jõudmist Riigikokku. Samas tunnevad nad muret, et pole arvestatud nende mitme tähtsa ettepanekuga.

Pressiteates on üteldud, et tegu on omamoodi lakmuspaberiga ühiskonna suhtumises omanikesse ja maaomandisse. Maa- ja metsaomanike seisukohalt on eelnõu kolm suuremat puudust: jätkuvalt on jahiseltsidele antud võimalus jahi pidamiseks maaomanikuga kokkulepet sõlmimata; jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt; era- ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada.

- 2013, märts, vaidlused jätkuvad Riigikogus. Jahiseaduse eelnõu on Riigikogu keskkonnakomisjonis üks arvamuste- ja ettepanekuterohkeim eelnõu. Sisuliselt jätkub ka vaidlus.

Kord on n-ö vastutav riigikogulane Kalle Palling uskunud, et eelnõu võetakse seadusena vastu vabariigi aastapäevaks, kord, et märtsi lõpuks. Nüüd ütlevad asjaosalised, et kui see õnnestuks jaanipäevaks, oleks kõik hästi...

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare