Selgunud on tänavused parimad eesti, eesti raskeveo ja tori tõugu noorhobused

                     
Selgunud on tänavused parimad eesti, eesti raskeveo ja tori tõugu noorhobused
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Ago Ruus

Kohalike hobusetõugude üleriigilised jõudluskatsed on lõppenud ning parimad tänavused noorhobused valitud.

Eesti raskeveohobuseid hinnati 6. augustil Pärnumaal Nurmenuku talus toimunud XVII eesti raskeveohobuste päeval. Osales 20 hobust, kaks mära olid näitusele toodud ka Soomest.

Parima noore eesti raskeveo tõugu täku tiitlile oli neli konkurenti. Tiitli võitis väga hea tüübi ja kehaehitusega täkk Heartland (kasvataja ja omanik Jüri Pertel). Heartlandile kuulus ka Soome raskeveohobuste ühingu eriauhind.

Vanemate täkkude ringis oli osalejaid viis. Parimaks valiti Vapper 2191 ER (kasvataja Andres Supp ja omanik Airi Perkmann).

Parimaks eesti raskeveo tõugu märaks tunnistas hindamiskomisjon Kuusalu valla Aaviku talu eesti raskeveo tõugu mära Novella, kuulsa Naksur 2137 ER järglase.

Kõige ühtlasem tase oli noorte märde ringis esitatud märadel. Võitis Massu Mõisa Tallide OÜ mära Equity, kes toodi näitusele Läänemaalt.

Eesti hobune Kurgjal

Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed peeti 12. augustil C. R. Jaconsoni talu maadel. See oli esimene kord, mil õritus toimus mandril. Kuna enim eesti hobuseid peetakse saartel ja Lääne-eestis on ka jõudluskatseid alati Saaremaal peetud.

Hindamiskomisjonile esitati kahe- ja kolmeaastaseid täkke ja märasid.

Parimateks valiti kaheaastastest täkkudest Rool (i Rannik 747E, e Anja 4001E, kasvataja ja omanik RK Marjamaa) ja vanematest täkkudest Valdu Laidi kasvatatud täkk Atilaid ( i Aku 684 E, Aara 3635E). Väga ühtlase tasemega märadest võitis Anne Grünbergi kasvatatud ja nüüd Mariann Averinile kuuluv mära Tessa (i Topper 596E, e Assi 3890 E). Kolmeaastastest märadest oli parim Vilma (i Viks 708E, e Antigo 3777E; kasvataja ja omanik Tori HK).

Tori hobustele jagati tiitleid Toris

20. augustil jagati välja tiitlid tori tõugu hobustele. Aasta parima tori täku tiitel kuulub Jäneda Hobusekasvanduse täkule Hiilgus (isa Hilbek 13 533 T). Parima noore tori mära Viva (isa Vahur 13 647 T) on kasvatanud Kaja Väärsi Nõuni külast Palupera vallast Valgamaalt. Mõlemad hobused kuuluvad tõu säilitusprogrammi.

Tori tõu aretussuuna parim noor mära oli seekord Camee Tori Hobusekasbvandusest.
Kaheaastaste, säilitusprogrammis osalevatest noortäkkudest tunnistati parimateks Jäneda Hobusekasvanduses sündinud täkk Hilbek 13533T raudja värvusega heleda lakaga poeg Hiilgus ja Läänemaal Topi talus kasvatatud täku Premial 13571 T järglane Portugal.

Noortäkud paistsid silma hea tõutüübi, korrektse kehaehituse ja heade allüüride poolest. Mõlemaid täkke hinnati kõrgema auhinna väärilisteks. Parima noortäku tiitel omistati täkule Hiilgus.

Aretusprogrammis osalevatest täkkudest hinnati kõrgelt Järvamaal Tiit ja Made Talve talus sündinud täkku Clipper ja Aldo Vaani Topi talus (Läänemaa) kasvatatud täkku Potsdam. Mõlemad täkud näitasid ülevaatusel eriti häid liikumis- ja hüppeomadusi. Kõrgema auhinna vääriliseks tunnistati raudjas, täkk Casanova 13581 T ja mära Barby 24235 T järglane Clipper.

Noormäradest tunnistati parimaks Valgamaal, Palupera vallas Kaja Väärsi talus sündinud kollane mära Viva. Täkk Vahur 13647 T järglane paistab silma eelkõige väga hea iseloomu ja töötahtega . Kaja Väärsi sihikindla töö tulemuseks tori tõu kasvatamisel ja aretamisel on märale Viva tiitli "Parim tori tõugu noor mära 2011" omistamine.

I auhinna väärilisteks tunnistati samuti Viljandimaal, Linda Leemetsa kasvatatud Vembu, Sirly Viirmaa (Pärnumaa) Hiwanna, Karin-Juta Aarma (Raplamaa) kasvatatud Vau ja Tori Hobusekasvanduse mära Hestia.

Parimate eesti, eesti raskeveo ja tori tõugu noorhobustega on võimalik tutvuda 3. septembril Tartumaal Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval näitusel Tõuloom 2011.

Pilte parimatest noorhobustest saab vaadata SIIT (eesti raskevehobune), SIIT (tori hobune) ja SIIT (eesti hobune).

Allikad: Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Hobuse Kaitse Ühing

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.