Selgunud on tänavused parimad eesti, eesti raskeveo ja tori tõugu noorhobused

                     
Selgunud on tänavused parimad eesti, eesti raskeveo ja tori tõugu noorhobused
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v70), quality = 100
Foto: Ago Ruus

Kohalike hobusetõugude üleriigilised jõudluskatsed on lõppenud ning parimad tänavused noorhobused valitud.

Eesti raskeveohobuseid hinnati 6. augustil Pärnumaal Nurmenuku talus toimunud XVII eesti raskeveohobuste päeval. Osales 20 hobust, kaks mära olid näitusele toodud ka Soomest.

Parima noore eesti raskeveo tõugu täku tiitlile oli neli konkurenti. Tiitli võitis väga hea tüübi ja kehaehitusega täkk Heartland (kasvataja ja omanik Jüri Pertel). Heartlandile kuulus ka Soome raskeveohobuste ühingu eriauhind.

Vanemate täkkude ringis oli osalejaid viis. Parimaks valiti Vapper 2191 ER (kasvataja Andres Supp ja omanik Airi Perkmann).

Parimaks eesti raskeveo tõugu märaks tunnistas hindamiskomisjon Kuusalu valla Aaviku talu eesti raskeveo tõugu mära Novella, kuulsa Naksur 2137 ER järglase.

Kõige ühtlasem tase oli noorte märde ringis esitatud märadel. Võitis Massu Mõisa Tallide OÜ mära Equity, kes toodi näitusele Läänemaalt.

Eesti hobune Kurgjal

Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed peeti 12. augustil C. R. Jaconsoni talu maadel. See oli esimene kord, mil õritus toimus mandril. Kuna enim eesti hobuseid peetakse saartel ja Lääne-eestis on ka jõudluskatseid alati Saaremaal peetud.

Hindamiskomisjonile esitati kahe- ja kolmeaastaseid täkke ja märasid.

Parimateks valiti kaheaastastest täkkudest Rool (i Rannik 747E, e Anja 4001E, kasvataja ja omanik RK Marjamaa) ja vanematest täkkudest Valdu Laidi kasvatatud täkk Atilaid ( i Aku 684 E, Aara 3635E). Väga ühtlase tasemega märadest võitis Anne Grünbergi kasvatatud ja nüüd Mariann Averinile kuuluv mära Tessa (i Topper 596E, e Assi 3890 E). Kolmeaastastest märadest oli parim Vilma (i Viks 708E, e Antigo 3777E; kasvataja ja omanik Tori HK).

Tori hobustele jagati tiitleid Toris

20. augustil jagati välja tiitlid tori tõugu hobustele. Aasta parima tori täku tiitel kuulub Jäneda Hobusekasvanduse täkule Hiilgus (isa Hilbek 13 533 T). Parima noore tori mära Viva (isa Vahur 13 647 T) on kasvatanud Kaja Väärsi Nõuni külast Palupera vallast Valgamaalt. Mõlemad hobused kuuluvad tõu säilitusprogrammi.

Tori tõu aretussuuna parim noor mära oli seekord Camee Tori Hobusekasbvandusest.
Kaheaastaste, säilitusprogrammis osalevatest noortäkkudest tunnistati parimateks Jäneda Hobusekasvanduses sündinud täkk Hilbek 13533T raudja värvusega heleda lakaga poeg Hiilgus ja Läänemaal Topi talus kasvatatud täku Premial 13571 T järglane Portugal.

Noortäkud paistsid silma hea tõutüübi, korrektse kehaehituse ja heade allüüride poolest. Mõlemaid täkke hinnati kõrgema auhinna väärilisteks. Parima noortäku tiitel omistati täkule Hiilgus.

Aretusprogrammis osalevatest täkkudest hinnati kõrgelt Järvamaal Tiit ja Made Talve talus sündinud täkku Clipper ja Aldo Vaani Topi talus (Läänemaa) kasvatatud täkku Potsdam. Mõlemad täkud näitasid ülevaatusel eriti häid liikumis- ja hüppeomadusi. Kõrgema auhinna vääriliseks tunnistati raudjas, täkk Casanova 13581 T ja mära Barby 24235 T järglane Clipper.

Noormäradest tunnistati parimaks Valgamaal, Palupera vallas Kaja Väärsi talus sündinud kollane mära Viva. Täkk Vahur 13647 T järglane paistab silma eelkõige väga hea iseloomu ja töötahtega . Kaja Väärsi sihikindla töö tulemuseks tori tõu kasvatamisel ja aretamisel on märale Viva tiitli "Parim tori tõugu noor mära 2011" omistamine.

I auhinna väärilisteks tunnistati samuti Viljandimaal, Linda Leemetsa kasvatatud Vembu, Sirly Viirmaa (Pärnumaa) Hiwanna, Karin-Juta Aarma (Raplamaa) kasvatatud Vau ja Tori Hobusekasvanduse mära Hestia.

Parimate eesti, eesti raskeveo ja tori tõugu noorhobustega on võimalik tutvuda 3. septembril Tartumaal Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval näitusel Tõuloom 2011.

Pilte parimatest noorhobustest saab vaadata SIIT (eesti raskevehobune), SIIT (tori hobune) ja SIIT (eesti hobune).

Allikad: Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Hobuse Kaitse Ühing

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.