Selgus majas: saaremaa robirohi on Eestile ainuomane

Pikka aega on botaanikud vaielnud – kas Saaremaa lääneosas kasvav haruldane taim saaremaa robirohi on omaette liik või kõigest mõne teise robirohu eraldi kasvav asurkond.

Novaator.ee andmetel tõid geneetilised uuringud selguse majja – saaremaa robirohi on tekkinud Saaremaal ja kasvab vaid seal, bioloogid nimetavad selliseid ainult kindlale piirkonnale omaseid liike endeemideks.

Saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis) avastas Saaremaa lääneosast Viidumäelt esimesena 1933. aastal botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Taime ongi leitud vaid Viidumäe looduskaitseala ja selle lähiümbruse allikasoodest.

1934. aastal nimetas Viini botaanik Ronninger Saaremaalt leitud isendid Balkanimaades levinud rumeelia robirohu alamliigiks.

Hiljem on saaremaa robirohu puhul olnud süstemaatikud eri meelt, kas ja mille poolest saaremaa robirohi teistest robirohtudest eristub. Kuni viimase ajani olid vaidluste puhul argumendiks vaid järeldused, mis põhinevad saaremaa robirohu välimusel ja kasvukoha eripäral.

Veelgi segasemaks muutis pildi asjaolu, et hiljaaegu leidsid Rootsi botaanikud Gotlandi saarelt saaremaa robirohule välimuselt ja kasvukohaeelistuselt vägagi sarnaseid taimi.

Selguse tõid majja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased Tatjana Oja juhtimisel. Esimest korda võrreldi saaremaa robirohu ja ülejäänud robirohtude geenijärjestusi ning sealt ilmnes, et Saaremaal kasvaval robirohul on ainuomased geenialleelid. Nii eristub see taim rumeelia robirohust, Gotlandilt leitust kui ka teistest robirohuliikidest, mis kasvavad meie lähiriikides.

Saaremaa robirohi on looduskaitse all ning kuulub Eesti punasesse raamatusse.