Eesti põllumajandus on viimaste aastate jooksul tublisti arenenud. Olete uuendusmeelsed inimesed ja seda on näha ka teie põllumajandusest. Olete osanud oma põllumajandussektori edusamme väga positiivselt esile tõsta rahvusvahelistel toidunäitustel.

Ma ei tahaks rääkida tehtud vigadest, kuid tõenäoliselt käitusite liiga vaoshoitult ja viisakalt, kui pidasite Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi. Samuti olete andnud oma kodumaise põllumajandustööstuse liiga kergekäeliselt oma naabritele.

Milline on väikeriik Eesti jaoks õige tee? Kas tuleks rõhuda peamiselt kohalikule toodangule?

Puhta kohaliku toidu tootmine on tähtis, kuid ilmtingimata tuleks vaadata ka Euroopa Liidu siseturule ja isegi väljapoole ELi, laia maailma. Väikeriik nagu Eesti peab oma põllumajanduse huvides tegema teistega koostööd.

Baltimaade põllumehed saavad juba aastaid ELis madalamaid otsetoetusi kui teiste riikide põllumehed. Ka uus ÜPP aastateks 2014–2020 ei lahenda niipea seda probleemi. Mida me peame tegema?

See on fakt, et mõnes euroliidu osas pole toetused õiglased. Sellist seisu on vaja korrigeerida. Ma loodan, et te suudate tugevamalt kaitsta oma positsioone eelseisvatel läbirääkimistel ELi institutsioonides.

Otsetoetused on ju täielikult poliitiline küsimus, seega arvan, et teie põllumajandusminister vajab nende küsimuste käsitlemisel tugevat siseriiklikku toetust nii peaministrilt kui kogu valitsuselt.

Millistest Soome kogemustest oleks eestlastel mõistlik õppust võtta?

Meie, soomlased ja eestlased, peaksime intensiivistama omavahelist koostööd, samuti koostööd teiste põhjapoolsete riikidega, peaksime koos rohkem ajama ühist põllumajanduspoliitikat. Vaid sel moel suudame paremini kaitsta Põhjamaade positsiooni Euroopa Liidu tasandil.

Mõnikord on eestlased liiga liberaalsed ÜPP küsimustes. Samas vajate tulevikus üha rohkem ÜPP pakutavaid võimalusi.

Soome põllumajandus võib tulevikus õilmitseda vaid siis, kui saame hoida ühises põllumajanduspoliitikas jõuliselt seda liini, mis võtab arvesse Põhjamaade loodustingimusi, agrokliimat ja kõiki muid eripärasid.

Millised on põllumajanduse väljavaated Euroopas?

Olen kindel, et nii farmeritel kui kogu toidusektoril on Euroopas tulevikku. On teada tõsiasi, et inimesed tahavad süüa iga päev ja põllumeeste toodetud toitu vajab inimkond ka tulevikus. Maailma liidrite kokkusaamistel on praegu keskseks sõnumiks toiduohutus. Nii et kõik vajavad farmereid ja kõrge kvaliteediga toitu.

Peame kindlalt seisma kõrge kvaliteedi, loomade heaolu ja toiduohutuse eest. ÜPP on hädavajalik, aitamaks arendada Euroopa toidutootmise valdkonda. Me peame tegema koostööd ning lootma eelkõige ikka Euroopa tarbija peale.


Aasta põllumees 2011 konverents
Esineja Seppo Kallio

- 25. oktoobril peetaval konverentsil teeb ühe ettekannetest Seppo Kallio, teemaks ELi ühise põllumajanduspoliitika kujundamine 2014–2020.

- Kallio oli soomlaste üks eestkõnelejaid ELi põllumajandusläbirääkimistel.

- Praegu on Kallio Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liige, Soome Põllumeeste
ja Metsaomanike Keskliidu rahvusvaheliste suhete direktor.

- Aastaid on ta olnud ka Põhjamaade farmerite nõukogu töökomitee esimees.