Neil aegadel realiseeriti enamik toodangust lihakombinaatide kaudu kohalikul turul. Kombinaadid mõjutasid seakasvatajat searümpades taisisaldust tõstma, rakendades rümba eest tasumisel Euroopa Liidus kehtivat SEUROP-süsteemi.

1995. aastal alustati sealiha eest tasumist rümba tailihasisalduse alusel. Seakasvatajatele hakati maksma hinnalisa rümba baashinnast kõrgema taisisalduse eest ja mahahindlust arvestati rasvasema rümba eest.

Baastasemeks oli algul 51protsendiline tailihasisaldus rümbas. 2004. aastal tõsteti baastase 57 protsendini, kus see on püsinud tänini.

SEUROP-süsteemi käivitudes ulatusid rümba partiide keskmised tailihasisaldused vaevu 51 protsendini. Viimastel aastatel realiseeritavad rümbad kuuluvad valdavalt S- ja E-klassi (keskmine tailihasisaldus 59–60%).

Aretuse keerdkäigud

Nõukogude ajal suunasid seakasvatuses aretustööd riiklikud tõulavad: Eesti Peekoni Tõugu Sigade Riiklik Tõulava ja Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava.

1970ndate lõpus tehtud teadusuuringud tõestasid sea- ja linnukasvatuses hübriidjõu esinemist ristandite esimeses põlvkonnas. Hübriidjõud avaldub sigadel kiiremas ööpäevases juurdekasvus ja suuremas viljakuses.

Sellel ajal kasvatati ühismajandites valdavalt puhtatõulisi sigu. Alles kaheksakümnendatel aastatel hakati propageerima suurt valget tõugu ja eesti peekoni tõugu sigade ristamist. Sellise ristamiskombinatsiooni tulemusena saadi küll parema juurdekasvuga, kuid rasvaste rümpadega kastraadid.

Taasiseseisvunud Eestis likvideeriti riiklikud tõulavad ja seakasvatajad koondusid seatõugude alusel moodustatud aretusühistutesse. Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) liikmetest seakasvatajad koostasid 1995. aastal ristandsigade aretusprogrammi "Marmorliha", mis lõi eeldused Eestis kolme ja nelja tõu ristandnuumsigade kasvatamiseks.

Rootsist ja Austriast imporditi ühistu eestvõttel spetsiaalseid lihatõugusid (hämpšir, pieträän), alustati ulatusliku sigade kunstliku seemendamisega ning 1997. aastal rajati seemendusjaam Tartumaale Vasulasse.

Soome aretajate eeskujul käivitati Eestis noorsigade testimissüsteem, mille alusel hindavad konsulendid noorsigade välimikku ja mõõdavad ultraheliaparaadiga PIGLOG-105 seljapeki paksust ning lihassilma läbimõõtu. Sigade jõudlusandmete registreerimiseks soetati PHARE-programmi toel arvutiprogramm db-Planer, millest hiljem arenes programm Possu. Tsentraliseeritud jõudlusandmete kogumissüsteem võimaldab arvutada sigade jõudluse- ja viljakuse aretusväärtusi.

Valiti õhuke seljapekk

Alates noorsigade hindamissüsteemi rakendamisest said sigade karja valikul määravaks liha- ja nuumaomadused, mis on hästi pärandatavad (päritavuskoefitsient 0,46–0,6). Valikusuunad kinnistasid searümpades soovitud õhukese seljapeki ja kõrge tailihaprotsendi.

Tarbija hindab esmalt kauba väljanägemist: vähegi paksem rasvase valge liha viirg punase liha taustal ei kutsu ostma. Kahjuks muudab kõrge tailihasisaldus sealiha maitsetuks ja selle struktuuri puiseks – just rasvkoes on peidus sealiha hõrgud maitseomadused. Liha maitseomaduste ja kaubandusliku välimuse parandamiseks tuleb seakasvatajal "peita" rasv lihaskiudude kimpude vahele ehk tõsta intramuskulaarset rasvasisaldust.

Seda muutust sigade aretuses võimaldab teha maailmas laialt levinud djuroki tõug, mille puhul tuleb esile teisigi kasulikke omadusi. Djuroki sigadel ei avaldu stressigeen ja nende ristandjärglasi iseloomustab parem nuumajõudlus, nad ületavad kasvukiiruselt teiste tõugude ristandkombinatsioone. See omadus meeldis seakasvatajatele eriti, mistõttu otsustati 2009. aastal Kanadast ETSAÜ seemendusjaama osta djuroki tõugu kuldid.

ETSAÜ lihatehnoloog-aretusspetsialist Aarne Põldvere on hinnanud erinevatest ristandkombinatsioonidest searümpasid, mis eristuvad üksteisest kasvukiiruse ja tailihasisalduse poolest. Sealihatootjal, kes tunneb oma kliendi eelistusi, on võimalus valida ühistu seemendusjaamas pakutavate erinevate tõugude kultide sperma vahel.

Seemendusjaamal on pakkuda valgetest tõugudest eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu kultide spermat. Ristandnuumsigade tootmiseks on seemendusjaama karjas pieträäni ja djuroki tõugu kuldid ning DxL ning DxP ristandkuldid.

Emiste viljakus

Praegu püsib aretajate huviorbiidis emiste viljakus. Oluline on, et elusalt sündinud ja üles kasvatatud põrsaste arv emise kohta oleks maksimaalne. Nimetatud tunnus ei allu valikule kergesti, sest tunnuse päritavus on madal (päritavuskoefitsient 0,05–0,33).

Emiste viljakust mõjutavad rohkem ristamine ning keskkonna- ja pidamistingimused. Kui emistele on tagatud normaalse mikrokliimaga elutingimused ja töötajatele optimaalne töökeskkond, saab valikuga ka sigade viljakusandmeid mõjutada.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on Jõudluskontrolli Keskuse andmetel karja valitavate noorsigade seljapeki paksus vähenenud 10,1 millimeetrini, seljalihase läbimõõt suurenenud 62,7 millimeetrini ja emiste keskmine viljakus tõusnud 10,7 põrsalt 11,3 põrsani.

Seakasvatuses ei piisa üksnes aretustegevusele suunatud tähelepanust. Teadlased väidavad, et aretus mõjutab ainult 10−15% ulatuses seakasvatuse tasuvust. Oluliselt rohkem mõjutab tootmise ökonoomsust söötade kvaliteet, loomade tervislik seisund, elutingimused ning haritud ja motiveeritud personali olemasolu. Seakasvatusettevõtjale toob edu kõigi nende mõjude koostoime oskuslik rakendamine.

---

Mida on seni sigade aretuses tehtud?

- ristamissüsteemi järgimine ning algarvestuse pidamine karjas,
- kasutatavate tõugude pidev valik mõlema sugupoole osas,
- ühistu seemendusjaama rajamine ja komplekteerimine erinevat tõugu kultidega,
- muutused söötmistehnoloogias, täisratsiooniliste jõusöötade kasutamine,
- andmete kogumine, töötlemine, aretusväärtuste arvutamine on erapooletutes kätes – Jõudluskontrolli Keskuses,
- tööandjate ja töötajate koolitused,
- rekonstrueerimistoetused farmitehnoloogia kaasajastamiseks.
- seakasvatajate koondumine ühistusse ning aretusotsuste ühine läbi arutamine ja vastuvõtmine.

---

Eesti suuremad seakasvatajad

- OÜ Hinnu Seafarm, Ulve Märtson 509 4915
- OÜ Markilo, Urmas Laht 511 8848
- Valjala SK OÜ, Aina Salu 520 5301
- OÜ SF Pandivere, Aare Kalson 505 0425
- Ermo Sepp 505 5089
- OÜ Triigi Seakasvatus, Aare Mölder 504 6899
- AS Sõmerus, Aivar Juhkov 505 3390
- OÜ Vinimex, Ants Ossip 508 2696
- OÜ Pihlaka Farm, Peeter Pihlakas 527 3793
- Saimre Seakasvatuse OÜ, Jüri Karpovski 533 20350