„Sigade Aafrika katk jääb Eesti metsadesse ja meie naaberriikidesse veel pikkadeks aastateks ning tähelepanu hajumine ja hooletuks muutumine maksab väga valusalt kätte, sest pärast taudi ametlikku diagnoosimist hukatakse farmis kõik loomad,ˮ ütles Tamm. Ta lisas, et iga uus seakatku juhtum on valus löök kodumaisele seakasvatusele.

Ministri sõnul viis praegune valitsus viis sisse tõusigade aretustoetuse ja aitas kevadel seakasvatussektorit erakorraliste kohanemistoetuste maksmisega, kuid need abinõud jäävad poolikuks, kui loomakasvatajad ei suuda farme ohtliku taudi vastu kaitsta.
Ka seenelised-marjulised saavad metsaskäigu järel jalanõusid ja riideid puhastades piirata haiguse levikut. Surnud metssea leidmisel tuleb teatada veterinaar- ja toiduameti vihjetelefonile.
Sigade Aafrika katk ei tunne riigipiire ja seetõttu on taudiga võitlemisel vaja teha riikidevahelist koostööd. Sel nädalal on uued sigade Aafrika katku juhtumid tuvastatud kodusigadel Poolas, Leedus ja Lätis. Eilse seisuga on seakatk jõudnud 29 Poola ja üheksasse Leedu seafarmi. Lätis on sel aastal kodusigadel tuvastatud kolm sigade Aafrika katku juhtumit. Katk on värskelt jõudnud Tšehhisse, kus viirus on tuvastatud 24 metsseal.

Veterinaar- ja toiduameti andmetel on juuni lõpu seisuga Eestis uuritud 6519 metssiga, kellest 556 olid SAK positiivsed. Saaremaal on selle aasta esimese kuue kuuga uuritud 1974 metssiga, kellest 203 olid sigade Aafrika katkule positiivsed. Seega on Saaremaal kõigist kütitud ja metsast surnult leitud sigadest 10,3 protsenti sigade Aafrika katku nakatunud, samas kui ülejäänud Eestis on see protsent keskmiselt 7,8.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena