Õigemini oli Eesti Lambakasvatajate Selts välja kuulutanud lamba- ja kitsekasvatajate suvepäeva, aga paraku jäid kitsed külastajatel seekord nägemata.

Pärnumaa talupidajad Vambola ja Merike Bakhoff küll tulid üritusele kahe kitsega, aga jõudnud pärale, rebis üks kits rihma katki ja putkas metsa poole. Peremehe sõnul sama kiiresti kui koer.

“Ei meeldinud see seltskond seal,“ arvas peremees hiljem, aga lisas, et kõik lõppes siiski hästi. “Redutas päev otsa metsas ja hiljem hääletas viis kilomeetrit eemal tee ääres. Toodi õhtul uhke autoga moodsas kahekorruselises lammaste treileris koju, sõitis jäära seltsis.“

“Ei hakanud siis enam teist kitse ka välja võtma,“ lausus Bakhoff tagantjärele.

Lambaid aga veeti lava juurde traktori kärutäite kaupa.

Ühe soojaga kolm lammast

Laval ootasid neid pügamismasinad ja sitkete käsivartega mehed – elukutselised pügajad Raivo Pent ja Mehis Tamsalu. Kui stopper käivitus, ootas kummagi mehe juures järge kolm utte, kaks täiskasvanut ja üks noor.

Villa kukkus lavalaudadele suurte räitsakatena.

Tamsalu tegi oma töö ära ajaga 5.01, Pendil kulus 5 minutit ja 32 sekundit. “Lambapügamine on suur juhus, palju oleneb lambast,“ ütles võitja pärast etteastet. “Minut ja lammas – see oleks tase, millega võiks minna Eestist välja võistlema.”

Raivo Pent tunnistas, et tal on pügajastaaži kaks ja pool aastat. Kahe peale on mehed püganud päevaga 300 lammast.

Laval üksinda üles astunud noormees Ando Fiks, kel kulus etteastele 6.46, tunnistas, et tema rekord on 128 lammast päevas.

Muuseumi loomakasvataja Helgi Nurm ja Tartumaa lambakasvataja Leo Kirss näitasid, kuidas saab loomadel villa seljast vanal moel, raudadega. Selleks kulus aega küll kordi rohkem kui tänapäevase masinaga, 23 minuti ringis, aga selle eest olid loomad rahulikumad ja tulemus ühtlasem.

“Oleme oma liikmeid koolitanud, et nad saaksid ise hakkama kuni 50 põhikarja ute pügamisega,“ ütles Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht Külli Vikat. Suurema karja puhul on tema arvates mõttekam profid kohale kutsuda, sest neil käib see töö kiiremini. Pealegi on Eestis juba pügamismeistreid piisavalt.

Villa tuleb pügamisel küll palju, aga sellele on raske turgu leida. Lambakasvatajad nendivad, et neile toob pügamine kaasa isegi lisakulu, sest ega villa müügist pügamiskulusid tagasi teeni. Aga see on osa lambakasvatusest, millega tuleb arvestada.

Villata loom on kole

“On lambaid, näiteks dorper, kes viskavad ka ise villa maha, nii et koppel on villa täis,“ tunnistab Vikat. “Nad on pärit soojadest maadest, aga talled sünnivad Eestis külmal ajal, paljad kui roosad põrsad ja külm mõjub neile halvasti.“

Juba 16. korda toimus lambapäeval ka uttede hindamine. Külli Vikat osaleb selles 2005. aastast.

Ta ütles, et hindamisel ei peeta kõige tähtsamaks seda, kas loom on föönitatud ja üles vuntsitud. “Hindame ennekõike lihaste vormi,“ selgitas ta. “Aretuses on rõhk lihal, mitte villal.“

Ta lisas, et ega konkursil siiski päris villata ka läbi saa. “Kui loom on vormilt ilus, aga äsja pöetud, siis on ta kole ja head kohta ei saa,“ ütles aretusspetsialist, kelle sõnul on Eesti lihalammaste välimik järjest paranenud.


Lammaste konkursi võitjad 2011

- Kauneima ute omanikud
ET – Lilien Veske, Suur-Närska talu, Viljandimaa
EV – Liidia Kängsepp, Krimmi talu, Põlvamaa

- Kauneimate nooruttede omanikud
ET – Lilien Veske, Suur-Närska talu, Viljandimaa
EV – Liidia Kängsepp, Krimmi talu, Põlvamaa

- Kauneimate noorjäärade omanikud

ET – Leonid Kirss, Karroma talu, Tartumaa
EV – Ell ja Urmas Sellis, Väike-Hauka talu, Põlvamaa

ET – eesti tumedapealine tõug
EV – eesti valgepealine tõug

Loomi hindasid: Hülla Liiv (veterinaar- ja toiduameti spetsialist), prof Olev Saveli (Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president), Peep Piirsalu (ELaSi juhatuse liige, Eesti Maaülikool), Hillar Kalda (ELaSi juhatuse esimees), Külli Vikat (ELaSi tegevjuht, aretus-spetsialist, komisjoni esimees). Nooruttede ja -jäärade klassis toimus kauneimate valimine esmakordselt.

Allikas: Eesti Lambakasvatajate Selts (ELaS)