Silo: ühel valmis, teine pole alustanudki
“Meil on kogu aeg vihma tulnud, kant on üle uputatud ja põllule silo tegema pole saanudki,” ütleb Pärnu- ja Läänemaa piiril tegutsev mahepõllumees Aivar Pikkmets.
Esimese niite lõpp käes
Pikkmetsa jaoks pole õige aeg ka veel käes: “Materjal on liiga toores, tahan, et ristikul oleks tutt otsas!”
Ta ütleb, et mahepiima tootmiseks on vaja korralikku silo ning selle annab punase ristiku ja karjamaa-raiheina segu. “Kui me korralikku silo ei saa ja automaatidesse korralikku piima ei pane, siis inimesed meie piima ei osta,” ütleb Pikkmets, kes varustab piimaga kuut Tallinna kaubandusketti.
“Üleeile lõpetasime,” ütleb Põltsamaa kandis tegutseva Viraito OÜ juht Toivo Gens, lisades, et esimese niitega võib rahul olla.
Enamiku esimese niite silost sai eelmisel nädalal kätte ka Torma POÜ. “Silo on vaja 10 000
tonni, pool tuleb esimesest niitest,” selgitab ettevõtte juht Ahto Vili. “Silo tegemiseks olid ideaalsed ilmad − soe, kuiv, parajalt tuuline. Ka rohi on mahlane ja mõnus.”
Peamiselt teeb Torma POÜ silo kõrreliste ja liblikõieliste segust. Kuigi ristikuga on Vili sõnul rohkem tööd, on toitainetesisaldus parem.
Nädalaga lõpetas esimese niite Kõljala OÜ Saaremaal. Sel nädalal töötavad Kõljala uus silokombain Claas Jaguar ja neli kärudega veotraktorit tütarettevõtte Valjala põldudel.
“Tavaliselt loodan esimesest niitest kätte saada poole,” kinnitab grupi juht Tõnu Post. “Esimene niide on piimakarja sööt, noorkari peab leppima teise ja kolmandaga.”
Silos peab kiudu ka olema
Enamik piimatootjaid jälgib põllumajandusuuringute keskuse siloseiret. Seal oli kirjas, et õige aeg proteiinisisalduse seisukohalt oleks olnud alustada mai viimasel nädalal. Taime kasvades selle proteiinisisaldus väheneb, küll aga suureneb kiusisaldus.
Seepärast Põlvamaa mees Avo Kruusla siloteoga ei kiirusta. “Aetakse proteiini taga, aga kui kiudu pole, tekkivad ainevahetushaigused,” teab kogenud põllumees. “Mõni paneb õllepudelikõrguse silo auku, aga pärast peab söödale põhku ja heina juurde segama, et loomade tervis korras püsiks.”
Kruusla seisukoht on, et kui proteiini napib, saab seda srotiga juurde sööta ja tulemus on parem, kui märjale silole heina ja põhku juurde andes.
Tema Kaska-Luiga talu kari vajab 18 000 tonni silo. Esimese ringiga saab ta tavaliselt kätte 6000−7000 tonni. Kõige rohkem võib mehe sõnul välja anda kolmas niide, sest siis tehakse siloks ka kevadised allakülvipõllud.
Kruuslaga sama meelt on Järvamaal tegutseva Mäo PÜ tegevjuht Illar Annuk, kes ütleb, et kui esimene niide jaanipäevaks tehtud saab, on hästi. Varem venis ettevõtte silotegu tema sõnul poolde juulisse, ent tänavu osteti nii Claasi silokombain, Valtra traktor kui Pöttingeri kogurkäru – ning nüüd on vahe märgatav.
