Silobakter sai Euroopa heakskiidu
“See on märkimisväärne saavutus!” rõõmustab OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (TAK) juhataja Ene Tammsaar. Praegu on Euroopa toiduohutusameti (EFSA) positiivse hinnangu ning Euroopa Komisjoni kinnituse saanud silokonservante vaid käputäis.
Lactobacillus plantarum, mis kannab nime E-98, tekitab piimhapet, mis suurendab silo käärimisprotsessi. Tekkiv happeline keskkond konserveerib sööda, hoides ära riknemist põhjustavate bakterite arengu. Tulemus on kvaliteetsem silo.
Bakter pärineb Lõuna-Eesti rohumaadelt
“Eesti impordib praegu silokonservante, kuid nüüd on meil olemas oma kodumaine bakter, mis töötab siinsetes tingimustes väga hästi,” räägib Tammsaar.
TAKi vanemteadur Epp Songisepp alustas E-98ga tööd 13 aastat tagasi. Bakter pärineb Lõuna-Eesti rohumaadelt isoleeritud laktobatsillide segakultuurist.
Algul oli töös viis samast materjalist isoleeritud tüve. Edasi uuriti kõikide nende omadusi – algul laboratoorsetes tingimustes, hiljem põldkatsetes.
“Katseklaasis võib bakter olla väga tubli, aga ta peab ka käitlemist kannatama,” selgitab Songisepp.
Uus silokonservant tuleb kevadel
Bakteri sileerimist parandavat mõju katsetati nii kõrreliste kui liblikõieliste, nii närvutatud kui närvutamata silo peal. Tulemused olid väga head. Eestlased saatsid Euroopa toiduohutusametisse kilode viisi dokumente, tõestasid bakteri mõju ja said positiivse hinnangu.
Lactobacillus plantarum E-98 on söödalisandite registris kirjas tehnoloogilise lisandina. Teadur Andres Oldil on aga Märja farmis käimas söötmiskatse selle bakteri abil valmistatud siloga. “Praegu teame, et sellega saab teha väga hea kvaliteediga ja hästi säilivat silo ning edasi uurime, kuidas see kajastub loomade toodanguvõimes,” täpsustab Olt.
Silobakteri uuringuid toetanud Starter Biosilo OÜ juhatuse esimees Üllas Jaaska loodab Eestis avastatud bakteriga silokonservandid müügile tuua järgmisel kevadel. Lisaks Eestile on plaan vallutada Soome ja Läti ning vaadata kaugemalegi.
“Olen TAKi teadlaste tööga väga rahul!” ütleb Jaaska. “Samas tahaksin kõigile ettevõtetele südamele panna, et kui nad soovivad teadlaste abi uute asjade väljatöötamisel, tuleb ka endal aktiivselt koostööd teha.”
Silobakter sündis TAKi teadlaste, Eesti Maaülikooli söötmise osakonna, Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi ja Starteri koostöös. Lisaks kaasati välisekspert ja telliti sileerumiskatseid Eesti Maaviljeluse Instituudist.
