Silorullid kaovad teede äärest
“Ruloonsilo tegijaid jääb igal aastal vähemaks,” kinnitab Agriland OÜ müügijuht Mihkel Timmermann. “Haagiskogur võimaldab teha tranšeesilo ka keskmistel ja väiksematel tootjatel. See on kvaliteedilt ühtlasem ja odavam.”
Ta lisab, et selle tõttu on kogurkärude müük, võrreldes kahe eelmise aastaga, kõvasti suurenenud. “Kui mullu müüdi Eestis kokku 11 haagiskogurit, siis tänavu on juba meie firma üksi müünud 11 väga suurt ja 5 väiksemat. Samas mahus on tõusnud niidukite ja vaalutite müük.”
Maamessil oli näha, et iga endast lugu pidav põllutehnika firma – Claas, Krone, New Holland jt – pakub pigem suuri silokombaine kui rullipresse.
Uue silokombaini Claas Jaguari ostis tänavu Adavere Agro AS. Firma juhi Hannes Alusalu sõnul valiti silo tegemiseks kombain juba ligi kümne aasta eest. Tookord osteti John Deere’i oma, mis tänavu Claasi vastu välja vahetati. Masin läks eile põllule ja kahe päevaga tahetakse teha 1000 tonni silo.
“Ruloonipress on väiketootja tööriist ja rullsilo tegemine väheneb võrdselt sellega, kuidas väiketootjad lõpetavad,” arvab Baltic Agro ASi arendusjuht Margus Ameerikas.
Tänavune talv lisas rullsilo tegijaile veel ühe probleemi – metsa äärde paigutatud rullidest käisid hoolega matti võtmas hirved, kitsed ja metssead.
Igaüks valib tehnoloogia, mis talle sobib
Eesti maaviljelusinstituudi teadlane Paul Lättemäe selgitab, et oma eelised on nii rull- kui tranšeesilol. Rullsilo kiletatakse kiiremini ning see saab kohe käärima hakata, aga siloauku täidetakse ikka paar-kolm päeva ja riknemisoht on suurem.
Eri põldudelt saab rulli teha eri omadustega silo, ent suurde tranšeesse tuleb sageli mahutada mitme põllu ise koostise ja kvaliteediga rohi. Ruloonipress on efektiivsem, kui on palju hajali asuvaid põlde või nad on laudast kaugel. Ka osta-müüa on lihtsam just rullsilo.
Augusilo tegemise tunnistab teadlane odavamaks ja tootlikumaks, kuid rõhutab, et kui teha augusilo, siis peaks olema korralik betoonist rajatis. See laseb silo paremini kinni tallata ning kokku koguda silomahlad, mis ei tohi pääseda põhjavett reostama.
Ka põllule virnasilo tehes soovitab ta samal põhjusel kile enne alla panna, kui rohtu peale vedama hakatakse.
Lättemäe rõhutab ka närvutamise tähtsust. “Kui rohus on kuivainesisaldus alla 20 protsendi, tuleks massi 24 tundi närvutada. Hea silo kuivainesisaldus on 30 protsendi ringis. Kui närvutamise võimalust pole, tuleks kasutada konservanti.”
Lättemäe lisab, et tänavu ei kehti vana tõde “silo tuleb teha siis, kui sirelid õitsevad”. Maaviljeluse instituut ja põllumajandusuuringute keskus võtavad igal nädalal rohumaadest proove, uurides rohu seeduvust ning kiu- ja kuivainesisaldust. Viimased proovid rohumaadelt võeti 30. mail.
Kuumad ilmad panevad rohu kiiresti kasvama
Tänavu on rohi kasvanud aeglaselt: kui oli piisavalt soe, valitses kuivus, ning kui tuli vihma, läks ilm jahedaks. Rohi kasvab hästi siis, kui püsiv temperatuur on üle viie soojakraadi.
Üks esimesi, kes tänavu silotegu alustas, oli mulluse silovõistluse võitja Kehtna Mõisa OÜ. Esimesena lähevad agronoom Marko Satsi sõnul siloauku kõrreliserohkemad segukülvid.
“Püüame ühe siloaugu ära teha kahe-kolme päevaga,” räägib Satsi. “Kaks auku on juba valmis, eks esimesest niitest peaks tulema kõige parem silo.”
Selleks et silotegu vajaliku kiirusega läheks, ostis Kehtna Mõis tänavu uue suure Pöttingeri kogurkäru ning teleskooptõstuki, mis silotranšees müttab.
Esmaspäeval alustas silotegu ka Põlva Agro OÜ. Selle juht Peeter Alep kinnitab Paul Lättemäe sõnu, et tänavu on rohukasv olnud aeglasem kui mullu ja silotegu algas seetõttu mõne päeva jagu hiljem.
“Suurim takistus on olnud jahedad ööd,” selgitab Alep. “Teiseks selle kevade eripäraks oli vahepealne põud, mis rohukasvu kinni võttis. Põud andis tunda, kuigi algul tundus, et kevadel oli niiskust mullas piisavalt.” Ta lisab, et alates teisipäevast läks ilm väga soojaks ning nüüd piisab juba paarist ööst, et mahajäämus tasa teha.
Põlva Agrol on vaja teha silo 20 000 tonni ja see tahetakse kätte saada kolme niitega. Vähemalt kolmandik peaks tulema esimesest niitest.
“Tavaliselt oleme isegi rohkem saanud, kuid tundub, et tänavu esimese niitega see vist ei õnnestu, sest rohi on umbes kolmandiku võrra madalam. Esimesest niitest tehtud silo aga peame kõige olulisemaks, sest see paneb piimale aluse,” lisab Alep.
Meelis Mõttus, Eesti lõunapoolseimas vallas Mõnistes tegutseva Lõunapiim OÜ omanik ja tegevjuht, silo tegema veel hakanud pole. “Rohukasv on siiani nadi olnud, mistõttu ei ole ka põhjust kiirustada,” leiab mees.
Mõttus kiidab, et Lõunapiim läheb söödavarumisele vastu uue tehnikaga. “Enam kui viie miljoni kroonine investeering toob meie põldudele uued masinad: traktori, üheksameetrise niiduki ja kogurkäru,” täpsustab ta.
