Teist niidet esimesest pool

“Kuivainesisaldus oli heintaimedes väike (alla 20%), sest toimus hoogne massi juurdekasv. Kuivaine seeduvuse ja proteiinisisalduse vähenemine oli tavapärane. Kiudaineid moodustus suhteliselt palju, kuid nende sisaldus ei ületanud soovitavat taset,” kirjutasid teadlased juuni algul.

Ilm nöökis tookord edasi. Põllumehed olid paar päeva saanud silo teha, kui tuli vihmaperiood.

 Laatres hakati niitma 27. mail. “Palju on meid seganud vihmad, muidu oleks poole rohkem silo tehtud. Esimese nädala sees sadas mitmel päeval palju, vahepeal isegi lumekruupe. Nii on põllud väga pehmeks läinud ega kanna raskeid masinaid,” kirjeldas etttvõtte juht Edda Vahtramäe. “Et esimese nädala mahaniidetu sai palju vihma, tuli sealt lõpuks tõeline märgsilo, kuigi eelistaksime kuiva.”

Andres Härm Tartu lähedalt Haage Agrost aga leidis, et lahti pole midagi: “Heintaimede tänavune areng on omapärane. Ööd olid külmad ja rohttaimede areng toppama jäänud,” ütles ta. “Aga hetkel on see hea: kõrrelistel pole veel pead otsas, seega pole veel hirmu, et taimik siloteo jaoks liiga vana oleks.”

Esimese niite silo said need, keda ilm soosis, valmis 10. juuni paiku, paljudele aga jätkus vihmade vahel rabelemist jaanipäevani.

Rabelemine tasus end siiski ära, sest esimesest niitest varuti tänu heale rohukasvule pool vajaminevast talvesöödast.

Praeguseks on tehtud ka teine niide. Kuna Eesti piirkonnad said juulis vihma erinevalt – Pärnu-, Lääne- ja Raplamaa palju, Lõuna-Eesti aga vähem – olid ka tulemused erinevad.

OÜ Pae Farmer agronoom Urmas Uustalu Raplamaalt ütles, et teisest niitest tuli neil silo poole vähem kui esimesest.

“Meil tuli palju vihma ja osale põldudele ei saanud raskete masinatega peale minna,” rääkis ka OÜ Orgita Põld juhatuse esimees Sulev Mölder. “Märjematelt maadelt me teist niidet ei teegi.”

Kaska-Luiga talu Põlvamaal on aga teise niitega rahul. “Hea silo­aasta. Kõik augud on täis ja teeme ka asfaltplatsile auna,” hindas peremees Avo Kruusla. “Kolmas niide on veel ees – rohumaad ja 24 ha maisi.”

Kruusla on seisukohal, et silo tuleb varuda 14 kuu jagu. Siis saab veel ka juulis, kui esimese niite uus silo veel valmib, piimakarjale väärtuslikku sööta anda.

Väärtuse määrab koostis

15–20 aastat tagasi, kui silotehnoloogiale rõhku hakati panema, algas ka vaidlus, millised rohttaimed on siloks paremad, kas liblikõielised (ristik, lutsern) või kõrrelised (aruhein, raihein, timut). Toona valitses seisukoht, et liblikõielised, kuna nad annavad palju proteiini.

Praeguseks on arusaamad muutunud.

“Eestis on silo tegemiseks kõrrelised esikohal,” ütles Uustalu, kes oma rohumaasegudes kasutab aruheina, karjamaa raiheina ja timutit. Lisaks sisaldab segu ka ristikut. “Ristik on hilisem ja kompenseerib proteiini puudujääki, juhul kui silotegu juhtub kõrreliste seisukohalt hiljaks jääma,” selgitas ta, lisades, et ristik on hea ka selle poolest, et parandab mulda.

Avo Kruusla meelest on ideaalne vahekord 70% kõrrelist ja 30% ristikut. “Külvame 70 : 30, aga liblikõieline kasvab paremini ja tulemus on 60 : 40,” rääkis ta. “Kui segus on liiga palju ristikut, on söödaratsioonis raske proteiini tasakaalustada.”