Siloteo alguseni on aega sada päeva

Kuigi põldudel on hakanud esimesed kevadtööd, on juba paras aeg mõelda silohooajale. Selleks jagasid teadmisi Alltech Eesti ja Inglismaa nõustaja Johnny Bax.

„Eesmärk on, et silo tegemisel ilmnenud probleemid ei jõuaks lauta,“ ütles Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar.

Johnny Bax rääkis oma uurimustele toetudes, et piimaomahinna vahe farmides on keskmiselt 25%, võib ulatuda aga ka 40 %ni ning suurema osa sellest moodustab kulu söödatootmisele. Nii ongi hea silo piimafarmi efektiivsuse võti.

Inglismaa eripärad

Inglismaad ja Eestit on aga küllalt keeruline võrrelda. Lisaks klimaatilistele erinevustele on erinevad ka silo tootmise tavad. Nii söövad Inglismaa lehmad peamiselt nisusilo ja suur osa sellest valmistatakse tervikkoristusena ehk siis viljasilona. Teisteks levinumateks silotaimedeks on tritik ja lupiin. Tehakse ka maisisilo, kuid Briti saarte ilmastik selle jaoks nii väga ei sobi, eriti Iirimaal.

Kuna sealsed farmid on meie omadest oluliselt väiksemad, tehakse seal nn „kihilisi silosid“. See tähendab, et ühte siloauku pannakse näiteks esimese kihina nisusilo, teise kihina oasilo ning n.ö katuseks rohusilo. Inglismaal on ka praktika, et silole lisaks antakse palju jõusööta ja lisasöötasid, nii et silo osa ratsioonis on 40-60%.

Küll on oluline nii seal kui siin jälgida silokadusid. Normaalseks peetakse kadu kuni 15%, ent on ka näiteid, kus kadu on vaid 7-8%. See saavutatakse sellega, et väga paljudes piimatootmise maades kasutatakse silo katmisel aluskilet.

Kile ei tohi lehvida

Samuti on oluline tallamine. „Mida kitsama rehviga tallad, seda parem tulemus,“ sõnas lektor, viidates negatiivse näitena kombele kasutada silo tallamisel topeltrehve. Korralik tallamine on vajalik teadagi selleks, et silosse ei jääks hapnikku, mis soodustab igasuguste bakterite ja seente arenemist. Silos sisalduda võivatest bakteritest on kõige ohtlikum clostridium.

Nii Baxi kui Puskari kinnitusel pole peamiseks probleemiks silo ülemise kihi roiskumine, vaid kõige saastatum võib olla sellele järgnev kiht.

Oluline saastumiskoht on ka söötmine: kui siloauk söötmiseks lahti võetakse, ei saa seda enam nii õhukindlalt sulgeda kui vaja. „Kui kile ikka nädal otsa lehvib, on selge, et see silo enam hea ei ole,“ sõnas Puskar. Ja kui sööt sisaldab juba kasvõi 5% riknenud silo, on söömus ja seeduvus kohe madalam.

Kaasaegne tehnoloogia eeldab erinevat tüüpi kompaktorite kasutamist, mis annab parima tulemuse. Baxi sõnul on näiteks maisisilo puhul hea tihedus 300 kg kuivainet kuupmeetris.

Kes ta on?

• Johnny Bax on Inglismaa nõustaja silo tootmise ja söötmise osas. Ta on lõpetanud kiitusega Šoti Põllumajandusliku Ülikooli (SAC) loomakasvatuse erialal, olnud farmer ja farmijuhataja, seejärel läks teadustööle.
• Tema uurimistööd käsitlevad mäletsejaliste proteiini ainevahetust Praegu tegutseb ta nõustajana ning peab väikest lambafarmi.
• Tema eestvedamisel algatati Inglismaal parima tervikkoristuse tootmise farmide vaheline võistlus.