Sinise kütuse aktsiis uuel aastal ei vähene
Euroopa Liit lubab oma liikmesriikidel toetada põllumehi sellega, et traktorikütuse aktsiisimäär on palju madalam kui autokütuse oma. Lubatud miinimum on 21 eurot tonn.
Eestiski kehtib põllumajanduslikule mootorikütusele madalam aktsiisimäär, kuid see on viis korda kallim lubatud miinimumist – 111 eurot tonn. Samas on − võrreldes nii mõnegi Euroopa riigiga − meie toetused sama palju kordi madalamad.
Ansip tühje lubadusi ei andnud
Eesti põllumehed on mitu aastat kaubelnud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi alandamist või parema süsteemi väljatöötamist, kuid edutult. Muutumatut seisu peegeldab ka 2013. aasta riigieelarve projekt.
Teema oli taas teravalt üleval Tartus peetud põllumeeste keskliidu konverentsil.
Maaharijate hulgas on arutatud kütuse värvimise lõpetamist ning igale põllumehele kindla, haritavate hektarite järgi arvutatud odava kütuse limiidi kehtestamist, samuti ostetud kütuse kompenseerimist kuludokumentide alusel.
Kompenseerimist põllumehed ei toeta, või kui, siis igakuiselt või kvartaalselt. Kindlasti ei taha nad aasta otsa oma raha tagasisaamist oodata.
Odava kütuse kindlat kogust on pakkunud taluliit, samuti on osa põllumehi selle poolt.
“Iga põllumajandusettevõtte kasutatav maa on ju teada, ja selle kohta pole keeruline välja rehkendada ka kütusekulu,” märkis Jaanus Marrandi Estonia OÜst.
Jõgevamaa Tootjate Liidu juht Urmas Ingver aga leidis, et praegune sinise mootorikütuse süsteem on hea küll – ainult aktsiis võiks olla madalam. Sama kinnitas Tõnu Post Saaremaalt Kõljala POÜst.
“On kokku lepitud, et 75% aktsiisist läheb tee-ehitusse, 25% mujale, näiteks politsei ja päästjate palkadeks. On valikute küsimus, kas maksta politseile ja päästjatele palka või müüa põllumeestele ilma aktsiisita kütust,” ei jaganud peaminister Andrus Ansip konverentsil põllumeestele lootust.
Seeder unistab võrdsest taksist
“Suve keskpaigani pidasime rahandusministeeriumiga läbirääkimisi erimärgistusega diislikütuse võimaliku aktsiisimuutuse kohta,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Siis leppisime valitsuskabinetis kokku, et 2013. aastaks jääb kehtima praegune kord. Mis saab edasi, on otsustamata − rahandusministeerium mõtleb, kas on paremaid või toimivamaid lahendusi. Ja meie ka mõtleme. Praegu on mõttepaus.”
Seeder lisas, et tema meelest on praegune kord hea, kuna see on vaba, paindlik ning seda ei piira mingid limiidid.
“Puudus on aktsiisisoodustuse suurus iseenesest,” tunnistas ka põllumajandusminister. Tema meelest oleks hea lahendus, kui üle Euroopa Liidu kehtestataks ühine reegel – et pandaks paika kindel soodustuse suurus ja et see oleks kõigile Euroopa Liidu põllumeestele ühesugune. Siis oleksid põllumajandustootjad võrdses seisus.
“Selge on see, et vaevalt Brüsselis sellist ettepanekut toetataks,” jäi põllumajandusminister realistiks. Samas kinnitas ta, et kindlasti kerkib teema taas üles siis, kui hakatakse kokku panema 2014. aasta eelarvet.
