Siseminister Anvelt põuakahjudest: me ei näe vajadust hädaolukorra seadust muuta

 (7)
Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitamise projekti auditi tutvustamine
Andres AnveltFoto: Madis Veltman

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse esitas siseministrile järgnevad küsimused, mis puudutavad erakorralise olukorra väljakuulutamist põllumajandussektoris. Küsimustele vastas siseminister Andres Anvelt.

Kas valitsus on arutanud tänavuaastast põuast tingitud erakorralist olukorda põllumajanduses?

Valitsus arutas viimati antud teemat oma 02.08 kabinetinõupidamisel, kus otsustati eraldada valitsuse reservfondist 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) põllumajanduses põuakahjude leevendamiseks.

Kas valitsus on arutanud võimalust seadustada erakorralise olukorra väljakuulutamise tingimusi põllumajanduses?

Valitsus ei ole arutanud antud teemat.

Kas peate õigeks muuta hädaolukorraseadust nii, et ekstreemsetes tingimustes tekiks võimalus kuulutada põllumajandussektoris välja erakorraline olukord?

Hädaolukorra seadus on loodud eesmärgiga sätestada meetmete süsteem, mis tagab hädaolukordade ennetamise, hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse, reguleerides ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist.

Teie poolt viidatud erakorralise olukorra mõistet hädaolukorra seaduses ega mujal õigusaktides ei kasutata, kuid ilmselt viitasite hädaolukorrale või eriolukorrale.

Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Seotud lood:

Hädaolukorra seaduse üheks põhimõtteks on, et hädaolukorda VV tasandil välja ei kuulutata ning hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (nt Veterinaar- ja Toiduamet loomataudi korral; Terviseamet epideemia korral) on volitatud otsustama, kas olukorra lahendamiseks on vaja eriseadustele lisaks täiendavaid meetmeid ja juhtimiskorralduse muutmist ehk, kas tegemist on hädaolukorraga ning mil viisil hädaolukord lahendada.

Küll võidakse hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukord, kui tavapäraste meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada ja vajalik on rakendada täiendavaid inimeste põhiõigusi ja vabadusi piiravaid meetmeid, näiteks:

  • kohustada inimesi tööle,
  • siseneda omaniku nõusolekuta ehitistesse ja territooriumile,
  • kehtestada viibimiskeeld ja piirata muul moel liikumisvabadust,
  • sundvõõrandada vallasasi (nt kasutada liiva, ehitusmaterjale, kütust jne),
  • võtta tehnikat (nt sõidukeid, rasketehnikat jne) sundkasutusse,
  • piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist.

Teie poolt viidatud kriisiolukord põllumajandussektoris on põhjustatud põuast, mis tuleneb sademete puudusest ja normaalsest kõrgemast õhutemperatuurist. Meie hinnangul pole pikaajalise põua mõjude (raske majanduslik olukord ühes majandussektoris) adresseerimiseks hädaolukorra seadus asjakohane.

Ühe või teise majandussektori turuhälve (näiteks reostuse mõju kalandussektorile, terrorismi mõju turismisektorile jne jne) käsitlemine hädaolukorrana ei anna kujunenud kriisiolukorra sisulisele lahendamisele mingit lisandväärtust.

Meie hinnangul on tegemist pigem võimaliku turuhälbega (tootmisraskusega) põllumajandussektoris, kus võib olla põhjendatud vajadus kaaluda riigipoolsete abimeetmete (näiteks otsetoetuste maksmine) rakendamist põllumajandustootjate toetamiseks, et leevendada põuakahjustuste mõjusid ja toetada põllumajandustootjaid kriisiolukorra tagajärgedega toimetulekul.

Näiteks, kui raskustesse satub laevatööstus, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnata, kas ja kuidas riik sekkub ning rakendada vajalikke meetmeid. Põuast kui erakorralise iseloomuga loodusnähtusest põllumajandustootjatele põhjustatud olukorra hindamine on Maaeluministeeriumi vastutusala.

Kokkuvõtvalt tagab meie hinnangul hädaolukorra seadus muuhulgas ka põllumajandussektoris toimuvate hädaolukordade lahendamise hädaolukorra seaduse seatud raamistikus ja põhimõtteid järgides ning me ei näe vajadust muuta hädaolukorra seadust Teie tõstatatud küsimuse vaates.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare