Sissekutsuv E
On, mida vaadata, kuigi tuleb tõdeda, et auto pole sugugi väljakutsuv. Pigem on ta hoopiski sissekutsuv.
Siinkohal tuleb muidugi tõmmata piir nende vahel, kes istuvad reaalsusse ning nende vahel, kes sisenevad utoopiasse. Kui teil on taskus (vaevalt, et kellelgi nii suuri taskuid on!), pangakaaril või laenuasutuses ootamas 40 000 (tõsiseks naudinguks siiski 60 000) eurot, nendega räägime edasi. Teised, tänan tähelepanu eest, nüüd tõmbame ukse kinni!
Uks sulgub nagu kallid asjad ikka sulguvad. Sõitjat võtab vastu hele nahksisu, mille kohal must lagi. Armatuurlaual püüab pilku käekella nägu kell. Ei mingeid numbritekujulisi rohelisi tulukesi, vaid klassika. Saad aru, et moes olemine on vaid hetk ajaloost, ülejäänu on see, mis meid iga päev edasi kannab.
Kartes küll kalduda liigsesse kiitmisse, tuleb tõdeda, et auto pole valmistatud poosetamiseks, vaid tõepoolest sõitjate heaoluks. On nägus, mugav, vaikne, kiire, kirjade järgi ka turvaline.
On ju kummaline see, et ehkki me turvalisust peame isegi kõige olulisemaks (halvematel hetkedel isegi elulisemaks!), tuleb seda tarvis vaid üksikutel hetkedel.
Tegijad tõstavad oma näputöö saavutusena esile ohutussüsteemide paketti Intelligent Drive, mis on nii kõva sõna, et aitab ära hoida kokkupõrget ristuvalt teelt lähenevate sõidukitega või ootamatult teele ilmuva jalakäijaga. See on aga pigem juba tavaline, et auto sinu „tee hoidmist“ kontrollib ning vajadusel oma sõiduritta suunab.
Lisavarustusena võib soetada veel lahenduse, mis paneb tagant läheneva ohu korral ohutuled kiiremini vilkuma, täistuled, mis teise auto lähenedes silmad maha löövad, aktiivse parkimisabi jne.
Kokkuvõttes, juhti läheb juhtimise jaoks nüüd vähem vaja, mis osadele tundub kindlasti inimõiguste piiramisena, teisele osale aga mugava ning turvalise valikuna.
Turvalised on muide ka möödasõidud. Eriti selliste mootorite korral, mille abil kiirendab E nullist sajani nii 7 sekundiga. Annad suunda, vajutad keskmisest pisut priskemalt gaasi ning samal hetkel võid juba tagasi reastumiseks suuna sisse panna.
Ei mingit ägedat pedaalitallamist, ei mootori poolabitut appikarjet, hirmu vastassuunast läheneva auto suhtes aga tuule meeletut kohinat esiklaasil. Siin selgub vägagi vastus küsimusele, kuhu need auto hinna eurod peidetud on.
Mootorite arendamisega on saavutatud tulemus, kus töötegija himu bensiini või diislikütuse järele on langenud. Jah, proovisõidu ja esimese õhinaga kaasas käivad kiirendused küsivad küll omajagu, aga näiteks neljasilindriline 125 kW võimsusega mootor, mis tõmbab auto nullist sajani 8,7 sekundiga, tahab oma ülesannete täitmiseks saada keskmiselt 5 liitrit diislikütust.
Sealjuures ei kasvata mootori võimsuse tõus kütusekulu märkimisväärselt.
Liites siia auto siivsalt tagasihoidliku, samas lihvitud välimuse, saamegi tulemuse, mida soovitada neile, kellel on küllalt raha tarbimaks väheedevat, samas turvalist mugavust. Näiteks soojendusega tagaistet või ventilaatoreid esiistmetes. Kontserti kõlarites.
Kellel sellest aga vähe, siis E-klassiga samal ajal toodi Tallinnas välja ka „hunt lammaste seas“ ehk CLA, mis võinuks esitlejate kiidusõnadesse lausa uppuda. See aga on hoopis teise loo teema.
