Soomlased räägivad hiire rekordist
Eriti palju on hiired ajalehe Maaseudun Tulevaisuus andmeil tegutsenud just Lõuna-Soomes. Peale metsaomanike on närilistega hädas taimekasvatajad. Näiteks firma Taimi-Tapio hindab, et taimlates on hiirte nahka läinud 5-10% taimedest.
Firma kardab, et ei suuda seetõttu tänavust taimenõudlust katta, kuna just hiirekahjustuste pärast tahavad metsaomanikud ka tavapärasest rohkem taimi osta.
Soome metsakeskused samas kardavad, et kõikide hiirtekahjustuste korvamiseks ei jätku Kemera (säästva metsakasutuse toetamise programm Soomes) raha.
Metsaomanikele makstakse Kemera kaudu riigi toetust hiirte kahjustatud metsakultuuride täiendamiseks või uue kultuuri rajamiseks.
Toetust saab küsida, kui kultuur on hävinud kas täielikult või piirini, kus on alles vähem kui 600 eluvõimelist taime.
Toetus katab nii taimede hinna kui ka tööde tegemise kava (see on toetuse saamiseks nõutav) koostamise.
Muid vajalikke töid, nagu rohutõrje, maapinna ettevalmistamine ja istutamine, toetatakse näiteks Lõuna-Soomes viiendiku ulatuses tegelikest kuludest.
Metsaomanikele makstakse toetust ka oma töö eest ja väikseim toetusalune pind on 0,5 ha, see võib koosneda ka eri lahustükkidest.
Soomes on asi korraldatud nii, et metsaomanik peab suuremahulise hiirtekahjustuse korral pöörduma kohaliku metsaühistu metsanõustaja poole, kes koostab toetuse saamiseks metsakultuuri taastamise tööde kava ja saadab selle metsakeskusesse kinnitamiseks.
Eestis niisugust hiirekahjustuste riigipoolset korvamist sisse seatud ei ole. Ka ei ole ülevaadet hiirte levikust.