Sootaga Mõis panustab odrapõllule
Tartumaal Jõgeva-Tartu maanteelt Lähte sildi juurest kõrvalteele pöörates ja kilomeetri jagu sõites, viib tee järsust mäest alla. Mäe otsast avanev vaade on aga nii maaliline, et võtab hinge kinni. Seal laiuvad Sootaga Mõis OÜ-le kuuluvad lainetavad viljapõllud, mille vahel jookseb lindina kruusatee.
“Kui on ühtlane kultuur, siis ei tule palju umbrohtu,” ütleb Miika Latvala Sootaga Mõisast.
Nad harivad kokku natuke üle 700 hektari, kasvatades rapsi, otra, kaera, tali- ja suvinisu, heinaseemet ning külvikorras ka liblikõielisi. Soov oli maha panna ka rukist, aga eelmisel sügisel jäi see vihmade tõttu külvamata. “Oleme üritanud pool külvipinnast talivilja alla saada, aga sel aastal on vähem,” tunnistab Soomes rakendusliku kõrghariduse omandanud Miika Latvala, kes töötab juba aastaid siinpool lahte.
Põllu rammutamiseks kasutatakse lisaks mineraalväetistele Maramaa sigala lähedastel põldudel sigalast pärit allapanuga seasõnnikut.
Küllalt suur külvinorm
Viljelusvõistlusele otsustas Sootaga Mõis OÜ omanik Karl Aberg esitada 56 ha suuruse odrapõllu. Miika Latvala ütleb, et ta kahtles, kas tasub selle põlluga osaleda, kuna väetisekülvik külvas valesti – ühest servast jäi natuke puudu ja seal kõrval on mingi osa saanud topeltväetise.
Põllul on kasutatud minimeeritud harimist, viimati künti seda kolm aastat tagasi. Eelviljaks oli talinisu. Tegelikult oli sügisel plaan sinna külvata veel kord talinisu ja pool põldu sai kobestiga üle käidud, aga siis tulid vihmad peale ja see töö jäi pooleli. Nii talvituski pool põldu kõrre all ja kevadel sai üks osa massiivist esimest ja teine osa teist korda kobestit maitsta.
“Kevadel külvi ajal oli niiskus ideaalne, see mõjutas võrsumist ja tundus, et võrsus isegi liiga palju,” märgib Latvala. Võistluspõllule külvati 500 tera ruutmeetri kohta, aga nad kasutavadki suhteliselt külvinorme, kuna siis tuleb piisavalt tihe taimestik ja umbrohud ei saa võimust.
Ei ürita viimast võtta
Odrapõld sai enne külvi põhiväetisena kompleksväetist ja hiljem lisaks väikse portsu leheväetist. Taimekaitse osas tehti kaks eraldi umbrohutõrjet – kaheidulehelistele umbrohtudele Trimmeri ja Tomiganiga ning tuulekaera tõrjet Puma Universaliga. Seenhaiguste vastu kasutati haigustõrjeks Falconit. Taimekaitsevahendid soetab ettevõte Farm Plantist ja leheväetise Baltic Agrost.
Võistluspõllu eripäraks peab Miika Latvala seda, et tegu on küllaltki suure põlluga, ikkagi 56 ha. “Suurel põllul on viletsamaid ja paremaid kohti, mõjub ka mõni aasta tagasi pandud sõnnik,” analüüsib mees. Ühes otsas on muld happeline ja vajaks lupjamist.
Ta tunnistab, et nad ei ürita viimast võtta ja ülisuuri saake taga ajada, pigem tehakse kulutusi mõistlikult. Väetamine on neil siiski suhteliselt tugev, lisab.
Viljelusvõistlusest loe põhjalikumalt neljapäeval, 18. juulil ilmuvast Maamajandusest.
