Kuna partidele meeldib üle kõige veeloikude põhjas juurikaid kaevates nokaga lobistada, on soovitav parditiigi kaldad kindlustada kiviplaadistusega ja joogi- ning suplusnõud asetada kõvale kivisele või kruusasele pinnasele.

Ohutus on teine tähtis tingimus, mida tuleb silmas pidada. Ja mitte niivõrd seda, et pardid võiksid välja pääseda, vaid hoopis seda, et kiskjad sisse ei pääseks. Nii pardid, pardipojad kui partide munad meelitavad ligi röövloomi. Enamus tänapäevaseid parditõuge ei lenda peaaegu üldse. Seepärast ei pea ka partide jalutusala piiramise aed väga kõrge olema – 70-90 cm piisab täiesti. Hea ideena võib tunduda partide maja asetamine keset tiiki, aga kui ööseks ust ei suleta, pääsevad ujuvad ja lendavad kiskjad neile siiski ligi. Samuti on sellisest majast munade korjamine väga tülikas.

Pardimaja võib võrreldes kanamajaga olla askeetlik. Kuna pardid ei ööbi õrrel, pole kõrgusesse pürgimise järele vajadust. Pardimajaks sobib suurepäraselt ehituspoe allahindluste ajal ostetud laste mängumaja või tööriistakuur. Koristamise hõlbustamiseks võiks põranda katta linoleumiga. Samuti tuleks silikoonida kõik seina- ja põrandaääred kuni 50cm kõrguseni. Maja peaks olema pinnasest kõrgemale tõstetud – niiskusega kokkupuude on siis väiksem.

Kui planeerid partidele väiksemat suletud jalutusaeda, võiks see üldse olla võrkpõhjaga ja taas maapinnast kõrgemale tõstetud. Rohi saab võrgu all rahumeeli kasvada (ja väetatud) ning pardid ei pääse heintaimi välja juurima. Parditibusid on kodumajapidamises kõige ökonoomsem kasvatada katusega edasitõstetavas aedikus.

Pardid veedavad väljas palju rohkem aega kui kanad, seega ei pea nende öömaja väga suur ja kõrge olema. Pardid käivad õues ka talvel, ainult jääauk tuleb neile igal hommikul uuesti lahti raiuda. Allapanuks kasutatakse tavaliselt saepurulaaste või heina/põhku.

Igal õhtul tuleks oma hoolealused kindlasti siseruumi sulgeda. Pardid ise veedaksid oma öö meelsasti tiigi kaldal ja see teeb nad röövloomade suhtes väga haavatavaks.

Pardipojad oskavad ja suudavad kohe peale koorumist ujuda, kuna kuivades saavad nad ema poolt õlitatud. Kogenud pidajad kasvatavad pardipojad siiski kunstlikes tingimustes üles ka juhul, kui nad on ema all koorunud. Seda nende endi ohutuse huvides. Kuigi pardipojad on uskumatult väledad, on nad lihtne saak varestele, harakatele, kullidele, tuhkrutele ja isegi rottidele.

Inkubatsiooniperiood on kodupartidel keskmiselt 28 päeva. Pardipoegadel tuleb lasta inkubaatoris kuivada. Süüa ei tohi esimese 24h jooksul anda, et rebukott saaks korralikult absorbeeruda ega tekiks infektsiooniohtu. Lisasoojendust vajavad pardipojad umbes 10 päeva. Kunstema all olemise aeg on ka ainuke periood, mil partidel on siseruumis vaba juurdepääs veele. Jooginõu on soovitav asetada võrkkasti peale, mille all on omakorda vann mahalödistatud vee püüdmiseks. On ka praktiseeritud seda, et vett saavad pardipojad ainult söögi ajal ja vahetult peale sööki.

Allikas: Karin Remmelgas, "Kui võtaks õige pardid?". Refereeritud toimetuse loal Eesti Väikelinnukasvatajate Seltsi infolehest.