Stressis isased keeravad loomaaias naaritsate pulmad vussi
Tallinna Loomaaias kasvanud euroopa naaritsaid asustatakse Hiiumaale. Tundub lihtne – loomaaias on võimalik loomi poputada, korralikult toita ja haigusi ravida. Tegelikkuses on kõik palju keerulisem. Kõik naaritsad ei anna vangistuses järglasi.
Kunagi võis naaritsaid kohata peaaegu terves Euroopa mandriosas kuni Uuraliteni välja. Varjuliste metsajõgede kuivendamine ja liigne küttimine kahandas väikese vilka kiskja arvukust kõvasti.
Lõplik häving saabus siis, kui inimene hakkas karusloomafarmides kasvatama ameerika naaritsat ehk minki. Loodusesse põgenenud loomad tõrjusid euroopa naaritsad elupaikadest välja, kirjutab Novaator.ee.
Lisaks paaritusid mingid euroopa naaritsatega, kuid need kaks liiki on omavahel liiga kaugelt suguluses ega anna elujõulisi järglasi. Nurjunud tiinused kahandasid euroopa naaritsate arvukust veelgi.
Päästeprogramm
Väljasuremisest päästmiseks hakati euroopa naaritsaid 1992. aastal paljundama tehistingimustes. Praegu on rahvusvahelise liigikaitseprogrammi nimekirjas umbes 250 looma. Ligi pooled neist elavad Tallinna loomaaias.
Ohustatud liikide vangistuses paljundamise muudab raskeks loomade väike arv ja võimalik sugulusristumine. Peaaegu väljasurnud liigi puhul pole võimalik loodusest uusi isendeid juurde püüda. Seetõttu on oluline, et kõik sigimisvõimelised loomad paarituksid ja kannaksid oma geene edasi.
Paraku tekivad vangistuses peetavatel euroopa naaritsatel probleemid paljunemisega. See on üks põhjus, miks seda looma ei saa kasvatada karusloomafarmides. Liigi säilitamise huvides on oluline teada, mis täpselt mõjutab naaritsate paaritumisedukust.
Tartu Ülikooli zooloogia õppetool uurib naaritsate käitumist koos Tallinna loomaaia liigikaitselaboriga. Varasemalt on teada, et sageli ebaõnnestuvad naaritsate sigimiskatsed isasloomade tavatu käitumise tõttu.
Normaalsetel isastel euroopa naaritsatel tekib indleva emasega kohtudes pulmameeleolu. Seevastu käitumishäiretega isased kipuvad emaseid ründama või vastupidi – ei huvitu üldse vastassugupoolest. Looduses ei püsi agressiivsus ega huvipuudus kaua, sest sellised loomad ei saa lihtsalt järglasi, kuid loomaaias püütakse paljundada kõiki isendeid.
Tartu Ülikooli doktorant Kairi Kiik analüüsis ajakirjas Zoo Biology ilmunud artiklis Tallinna Loomaaias elutsevate naaritsate paaritumisedukust. Aastatel 2004 - 2010 innaajal kokku lastud isaste ja emaste käitumise kohta olid olemas täpsed andmed, samuti oli teada loomade päritolu ja nende varasem sigimisedukus.
Mis on lahti isastega?
Selgus, et 579 paaritumiskatsest lõppes eduka kopulatsiooniga ainult 147. Pulmad ajas vussi isasloom. Ebaõnnestunud katsete puhul käitusid isasnaaritsad neljandikul juhtudest liiga agressiivselt ja ründasid emaslooma.
Ligi pooltel juhtudest olid isased seevastu ülemäära passiivsed. Nad huvitusid rohkem toidust ning võisid emase pesakasti koguni magama jääda. Hämmingus emasloomadel jäi üle ainult oma külalist puurondi alt piiluda.
Ühed ja samad isased naaritsad võisid käituda nii agressiivselt kui ka passiivselt. Kiige sõnul on sellised ebanormaalsed reaktsioonid ühe käitumismustri kaks erinevat vormi. Mingitel tingimustel avaldub üks ja teistel teine käitumisviis. Miks see nii on, pole teada.
Selgelt eristus ka looduses ning vangistuses sündinud isasloomade paaritumisedukus. 201 tehistingimustes ilmavalgust näinud isasest naaritsast vaid 23 olid vähemalt ühe korra elus edukalt paaritunud. Looduses sündinud 20 isasloomast oli edukalt õnnestunud kopuleeruda 13 loomal.
Loomaaias ebaõnnestuvadki pulmad eelkõige vangistuses sündinud isastel naaritsatel. Emasloomadel sellist seost ei leitud. Sellest võibki järeldada, et tehiskeskkonnas sündimine ja kasvamine mõjutab mingil seni teadmata põhjusel isase naaritsa käitumist.
Puurielu eripärad
Tehtud analüüsidest ilmnes, et partnerivalik ei mõjuta isasloomade ebanormaalset käitumist. Järelikult tuleb põhjuseid otsida mujalt. Üheks võimalikuks põhjuseks on stress.
Loomaaia keskkond on naaritsate jaoks paratamatult ebaloomulik. Elupaik on vale suurusega ja liigikaaslased liiga lähedal. Euroopa naaritsad on üksikeluviisiga loomad, kes looduses elavad kindlal territooriumil ja kaitsevad seda teiste naaritsate eest. Tallinnas elutsevad kõik naaritsad eraldi puurides, kuid loomad kuulevad ja haistavad pidevalt teisi.
See võib naaritsates põhjustada pidevat stressi, mistõttu osadel isastel areneb ebanormaalne paaritumiskäitumine. Käitumishäired võivad alguse saada juba naaritsapoegadel, kes on kõige kergemini mõjutatavad.
Kahjuks piirab loodusliku kodupiirkonna suuruses naaritsaaedikute ehitamist rahapuudus. Seetõttu uurivadki bioloogid edasi, millised tingimused on naaritsate jaoks tehistingimustes kõige kriitilisemad. Nii saab selle ohustatud loomaliigi olukorda loomaaias samm-sammult parandada.
