Sügis ei kasvatanud ega karastanud
Alates läinud aasta 1. septembrist püsis õhutemperatuur tavapärasest valdavalt kõrgemana kuni 25. oktoobrini. Lühikesed, aastate 1964−2011 keskmisest madalama temperatuuriga perioodid esinesid septembri esimesel dekaadil ning oktoobri esimese ja teise dekaadi vahetusel. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10°) lõppes mandri siseosas alles oktoobri esimesel nädalal, mis on keskmisest ajast ligikaudu kaks nädalat hiljem. Väga soe oli ilm võrreldes keskmisega 16.−21. oktoobrini.
Esimene öökülm maapinna lähedal registreeriti mandriosas juba 21. augustil. Jõgeval mõõdeti siis taimedeta mulla kohal −0,3 ja rohul ligi −3 kraadi. See külm kestis lühikest aega ega põhjustanud kahju taimekasvatuses. Teist korda esines madalamates kohtades maapinna lähedal öökülma 10. septembril, kui rohi oli kohati hallast valge. Ka see külm aedadesse eriti ei jõudnud ja peenardel jätkasid isegi kurgid kasvamist.
Tugevamad öökülmad saabusid alles 14. oktoobril, kui mitmel pool mandriosas registreeriti külmakraade ka juba õhus. Vihma sadas sügisperioodil sageli. Suuremad sajud jäid Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestisse, kus 1. septembrist 31. oktoobrini tuli vihma kohati 200−260 millimeetrini, s.o normist 150−190%.
Ootamatud talvepäevad
Alates 25. oktoobrist läks ilm järsult külmaks ja lumi sadas maha peaaegu kõikjal Eestis. Põhja- ja Loode-Eestis ulatus lume paksus kohati üle 20 cm. Katkes taimede vegetatsioon, muld külmus mõne sentimeetri sügavuseni.
Loodus ja põllud ei olnud veel talveks valmis. Paljudel puudel olid alles lehed küljes ning okstele ladestunud lumi murdis puid ja põõsaid. Sajusemates piirkondades oli osa kartulit selleks ajaks veel koristamata. Samuti võis üle Eesti näha koristamata suvirapsipõlde. Lumisel ajal künti põlde ja värskelt ümber pööratud mullaga põllud mustasid valge maastiku taustal.
Hingedekuul oli taas ilm soe ja paljudel päevadel tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle
5 kraadi ning ööselgi jäi enamasti plusspoolele. Mõnepäevane külm periood esines novembris ainult esimese dekaadi lõpus, kui minimaalne õhutemperatuur langes sisemaal −4 …−7 kraadini ja muld külmus palja maaga sügavamalt kui oktoobri lõpu tugevamate külmadega lumisel ajal.
Päikesepaistet oli sügisel vähe. Septembris paistis Jõgeva ilmajaama andmetel päike 108 ja oktoobris 49 tundi, mis moodustab keskmisest päikesepaistekestusest vastavalt ainult 76 ja 63%.
Taliteraviljade külv jäi sadude tõttu sügisel paljudel põldudel hiljaks. Soodsamad ilmad põllutöödeks olid mihklikuu teisel dekaadil. Septembri ja oktoobriga kogunes efektiivset (üle 5°) soojust Jõgeval ligi 290°, mis ületab keskmiselt kogu sügise jooksul kogunevat summat ligikaudu 40 kraadi võrra.
Taimedele ebasoodne
Septembri alguses külvatud taliviljaorased võrsusid oktoobri lõpuks — rukkitaimedel oli tekkinud valdavalt 3−5 võrset, talinisul veidi vähem. Sellises arenguastmes on taimed võimelised kõige paremini talve üle elama, endale talveks piisavalt varuaineid koguma. Hiljemaks jäänud külvidega põldudel oli oras vähem arenenud, võrseid taimedel vähem.
Mihklikuu teise poolde jäänud talinisukülvid polnud novembri alguseks veel Kesk-Eestis valdavalt võrsuda jõudnud. Jõgeva andmete järgi jäid pärast 15. septembrit tehtud külvid enam kui 120 kraadi suurusest efektiivse soojuse summast ilma, võrreldes kuu alguses tehtud külvidega. Samuti oli sügisel päikest vähe ja muld märg, mis omakorda aeglustas arengut, oli ebasoodne tingimus taimede talveks ettevalmistumiseks. Novembri algul Eestimaal ringi sõites võis põldudel näha liigniiskusest tekkinud kahjustusi − madalamatel põldudel oli oras laiguti hävinud või kahjustunud. Samuti oli hävinud laike talirapsi põldudel.
Soojade ilmadega hingedekuul jätkus vähene taliviljaoraste kasv ja areng − vaatluspõldudel võis märgata vähest võrsumist, võrsete suuremaks kasvamist. Samas olid soojad, väikese ööpäevase õhutemperatuuri kõikumisega sombused ilmad ebasoodsad taimede karastumiseks, külmale vastupanu võime suurendamiseks.
