Sulavesi on Lõuna-Eesti jõgedes tõstnud vett üle meetri
“Tänu tänavusele lumerohkusele hakkas eelmise nädala lõpus veetase tõusma Ahja, Võhandu, Halliste, Pärnu ja Kasari jõel,” ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner.
“Väike-Emajõel Tõllistes on veetase tõusnud lausa üle meetri, kuid tegu ongi üleujutuste suhtes n-ö tundliku kohaga.”
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli kevade alguspäeval, 20. märtsil kõige rohkem lund Kirde-Eestis, Pandivere kõrgustiku idaosas ja Alutagusel, kus lumikatte paksus oli valdavalt üle 60 cm. Otepää kõrgustikul, Harjumaa lõuna- ja Raplamaa põhjaosas oli lund üle 50 cm, mujal 30-40 cm.
“Olulisem kui lumikatte paksus on aga lume tihedus ehk veevaru lumes,” märkis Reisner. “Talvine kohev lumi on vajunud koomale, viimased mõõtmised näitasid tiheduseks valdavalt 0,26-0,31 g/cm³. See tähendab, et ühes kuupmeetris lumes on kuni 300 liitrit vett, millest osa küll päikese käes aurustub.”
Arvestades sellist lume tihedust võib kohati arvutuslikult maapinnal olla kuni 20 cm paksune veekiht. Seega on lumena maas praegu palju vett, mis suure sula alates hakkab endale teed otsima. Sellega peaksid tõsiselt arvestama nii kohalikud omavalitsused kui ka elanikud.
Keskkonnaministeerium palub kõigil seoses võimalike üleujutuste tekkega tähelepanu pöörata liigse veega kaasnevatele ohtudele. Lumevesi võib koguneda maapinna madalamatesse kohtadesse või ujutada üle väiksemate jõgede seni veel jäätunud voolusängid. Võimalusel võiks ka majade ümbruse lumest puhastada, et vesi ei valguks keldrisse või alumistele korrustele. Kõik riknemist kartvad asjad võiks ohustatud kohtadest ära viia.
Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleujutusohuga piirkondade kaart.
Selle täiendamiseks kogub ministeerium andmeid. Suurematest üleujutustest palub ministeerium teatada aadressil www.envir.ee/ujutus.
Olulise üleujutusohuga alad ja paisud Eestis:
