Sündis Eesti esimene embrüosiirdatud aberdiin-anguse tõugu vasikas

 (1)
Sündis Eesti esimene embrüosiirdatud aberdiin-anguse tõugu vasikas
Esimene Eestis embrosiirdamisest sündinud aberdiin-anguse tõugu vasikas.Foto: Jane Mättik

"8. juuni 2015 on tõesti see ajalooline kuupäev, mil sündis Eesti esimene embrüosiirdamise teel saadud aberdiin-anguse tõugu vasikas," rõõmustab Kuusiku talu perenaine Jane Mättik. Lähiajal on oodata veel kümme samasuguse väikese lihaveise sündi.

Kõige esimene embrüosiirdamisest sündinud lihaveisevasikas nägi Eestis ilmavalgust 2012. aastal, šarolee tõus. Äsjasündinu teeb aga lisaks oma tõus esimeseks olemisele eriliseks see, et musta karva aberdiin-anguse lehmiku sünnitas üheksa-aastane, varem juba seitse vasikat ilmale toonud ammlehm.

Mättiku sõnul soovitatakse embrüovasikate "emadeks" tavaliselt mullikaid, kuid tema otsustas katsetada teise koolkonna põhimõtet ja valis lisaks mullikatele siirdamiseks ka kogenud ammlehmad.

Külmutatud spermaga viljastatud munarakust kasvanud embrüo istutas lehma emakasse Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu seemendustehnik ja konsulent Toomas Raaper.

"Tal on hea käsi ja usaldan teda seetõttu väga," räägib Jane Mättik ning lisab, et kohe-kohe peaks ilmavalgust nägema veel kümme samasugusel kombel üsasisest elu alustanud lihaveisehakatist.

Esimese Eestis embrüosiirdamisest sündinud aberdiin-anguse tõugu vasika isa on Kanadast pärit EXAR MASTER 253 x VDAR FOREVER LADY 9073. Lisaks ostis Mättik veel kahe pulli spermat.

"Tellisin Kanadast kokku kolme pulli spermat. Loodan väga, et igast põlvnemisest sünnib vähemalt üks pullik. Veisekasvatajale on pull majanduslikult tulusam kui lehm. Viimane toob aastas vaid ühe vasika, isasloom aga suudab "ära majandada" terve karja ammesid. Ka on tõupulli hind kõrgem kui lehmal," selgitab Mättik. Lisaks on veel võimalik müüa spermat.

Seotud lood:

Kogu see asi aga pole üldsegi odav lõbu. Pelgalt üks spermadoos maksis üle 500 euro, sinna juurde kogu seemendusspetsialisti töö, mis embrüo siirdamisega kaasneb, näiteks inna sünkroonimine jm.

Miks seda siis üldse teha, kui asi nii kallis ja selle majanduslik tasuvus küsitav on? "Tõuloomade turg Eestis on väga väike ja selleks, et toime tulla, pead teistest erinema," põhjendab Jane Mättik, kes on tänavu nominent ka aasta põllumehe tiitlile.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare