Laboris uuriti ponide vere-, uriini- ja piimaproove, luid ja siseorganeid. Ainsad tõvele viitavad tõendid, mille olemasolu nii surnud kui elus ponidelt võetud proovidest tuvastati, olid leptospiiravastased antikehad.

„Esialgu keskendusime suures osas marutaudi vaktsiinipalade koostisosade esinemise kindlaks tegemisele või puudumisele loomade organismis. Selle kõrval alustasime ka muid uuringuid ponide surma võimaliku põhjuse selgitamiseks,“ selgitas Külli Must. 

Vaktsiinipalades biomarkerainena kasutatava tetratsükliini määramiseks uuriti kolme poni neere, üheski tetratsükliinijääke ei leidunud. Kahe poni hambaid uuriti mikroskoopiliselt tetratsükliinile omase fluorestseeruva helenduse tuvastamiseks hambakoes. Teatavasti on antibiootikumil tetratsükliin omadus tekitada hambatsementi ja -emaili spetsiifilisi helendavaid jooni, mille avastamisel saab kindlaks teha, et rebased ja kährikud on vaktsiinipalasid söönud. Jooned tekivad hambakudedesse iga suukaudse vaktsineerimise korral. Ponide hammastest aga mingeid helendavaid jooni ei leitud, ka sellel loomal mitte, kes oli haige pärast kevadist metsloomade vaktsineerimist.

„Ühelt ponilt võetud piimaproovis leidus küll mikroobikultuuri kasvu pärssivaid aineid, kuid selle alusel ei saa väita, et piim oleks sisaldanud tetratsükliini, sest kasutatud test ei anna ühelegi ainele spetsiifilist tulemust, vaid näitab mistahes antimikroobse aine olemasolu piimas,“ avab Must laboritöö tagamaid.

Kahtlus leptospiroosile

Leptospiroosi kahtlustamiseks andis alust loomadel esinenud haiguspilt, eelkõige kudede kollasus ja verikusesus. Esimesena laborisse jõudnud kolmes vereproovis Musta sõnul leptospiirade vastaseid antikehi ei leidunud. Viis päeva pärast loomade haigestumise algust aga võeti vereproovid veel kahelt ponilt, nüüd juba eesmärgiga uurida leptospiroosi. Üks vereproov andis siis leptospiroosi antikehadele positiivse, teine kahtlase tulemuse. 

„Edasiseks uurimistulemuse täpsustamiseks ja karja immuunseisundi jälgimiseks tellisime juba teadlikult lisaks uusi proove mõningase ajavahega, et immuunsus jõuaks välja kujuneda (ja antikehad tekkida – toim). Nende proovide analüüsitulemused näitasid, et suure tõenäosusega on ponikarjas tegemist leptospiroosiga,“ ütles Külli Must. 

„Varem kahtlase tulemuse andnud looma vereseerumist leiti nüüd sellisel hulgal antikehi, mis võimaldasid hinnata tulemuse positiivseks. Varem positiivse tulemuse andnud poni antikehade tiiter oli veelgi tõusnud. Uuringusse lisandunud kolm uut looma olid samuti seroloogiliselt leptospiroosile positiivsed.“

Hukkunud loomade organitest valmistatud histoloogilistes preparaatides leiti vähemalt ühel loomal spiroheetidele (leptospiirad on spiroheedid) sarnanevaid moodustisi.

Ka muid tõbesid peeti silmas

Ponide vereproove uuriti lisaks veel sellistele olulistele hobuste nakkushaiguste suhtes nagu kargtaud, malleus ja infektsioosne aneemia. Nendele taudidele olid loomad negatiivsed. Lahangumaterjalist ei leitud ka mingeid muid tõvestavaid mikroobe.

Veterinaar- ja toidulabori andmetel pole Eestis viimastel aastakümnetel hobustel ja veistel leptospiroosi diagnoositud ega püstitatud ka selle haiguse esinemise kahtlust. Leptospiroosialast seiret neil loomaliikidel Eestis ei teostata, küll aga uuritakse hobuseid ja veiseid kommertshuvidest lähtudes. 

Veidi ebaharilik on kogu loo juures ametnike aktiivsus meediaga suhtlemisel: teisipäeval helistas Maalehe toimetusse veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ning soovitas võtta ühendust veterinaar- ja toidulaboriga – seal olevat kindlaks tehtud, et ponid põdesid leptospiroosi. Samas küsimuses helistas täna hommikul Maaleht.ee veebitoimetajale ka põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. 

Sellest, mida arvab leptospiroosikahtlusest ponide omanik Andrus Teemant ning milliseid uusi ja üllatavaid asjaolusid nädala jooksul väikeste hobuste surma asjaolude uurimisel päevavalgele on tulnud, saab lugeda homsest Maalehest.


LEPTOSPIROOS on peamiselt närilistel esinev haigus, kandub uriini ja väljaheidete kaudu üle ka teistele loomadele ja inimesele. Selle tekitajaks on Leptospira perekonda kuuluv spiraalikujuline bakter. Haigusesse on võimalik nakatuda ka seisvatest veekogudest haigustekitatega saastunud vee joomisel. Loomadel esineb pikaajalist neerukandvust, st loom ei haigestu, kuid eritab haigustekitajaid uriiniga. Leptospiroosi raviks kasutatakse antibiootikume.

Allikas: www.loomaarst.ee