Suur viljasaak ähvardab põldurit suure kahjumiga
“Alustasime koristamist talirapsist, saak paistab tulevat korralik,” ütleb OÜ Sadala Agro juhataja Ahti Kalde. “Aga kokkuostuhinnad on allpool igasugust arvestust.”
Sama kinnitab Järvamaa talupidaja Ants Tambla. “Odratonni eest pakutakse 1300 krooni. Sellega ei tasu müüa. Minu arvestuste järgi võiks kulud tasa saada, kui hind oleks 1800.”
Kogu suve hindu jälginud Tambla räägib, et veel paari kuu eest tundus teravilja kokkuostuhind tõusvat – näiteks odratonni eest pakuti 1500 krooni. Praegu aga hind järjest langeb.
“Igal aastal on sama jant,” kritiseerib Tambla. “Koristusajal lüüakse hinnad alla ning tahetakse neilt, kellel hoidmisvõimalust pole, vili poolmuidu kätte saada.”
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, kes ka ise hobitalunikuna vilja kasvatab, tunnistab, et paremas olukorras on need põllumehed, kel kokkuostjaga varem leping sõlmitud.
Oopkaubil on leping Konekesko Eesti ASiga (varasem Kesko Agro). “Nii et minul põhjust muretseda pole, kuigi alati võib kokkuostja ju leida, et lihtsam on maksta leppetrahvi kui kokkulepitud kõrgemat hinda.”
Milline hind Konekeskoga kokku lepiti, Oopkaup ütlema ei soostu, ent möönab, et need põllumehed, kel õnnestus odratonni osas 1700 krooni peale kokku leppida, võivad rahul olla.
Farm Plant Eesti juhi Jyrki Virtaneni sõnul makstakse Euroopa turul praegu odratonni eest 100 eurot (1550 krooni), söödanisu hind on 113 eurot (1750 krooni) ning trend on langev.
Viljahinna määravad börsimaaklerid
“Kuna pole kuulda olnud erilistest katastroofidest, siis vilja kindlasti piisab,” kinnitab Virtanen. “Tase on umbes sama kui eelmisel aastal või mõni protsent vähem.”
Ka viljakasvataja Olav Kreen möönab nukralt, et kui majandus jätkab langemist, siis ei ole tarbimise suurenemist oodata, kuna vaesemates maailma piirkondades ei ole raha toitu osta. Samuti ei suuda rikkad riigid lõputult panustada toiduabisse.
“Üldine suund viimastel aastatel on, et toidubörsidel opereerivad järjest rohkem maaklerid, kes ise toiduaineid ei tooda. Nii on toiduained muutunud spekuleerimise objektiks ning turg reageerib kõikidele signaalidele maailma eri piirkondadest suurte kõikumistega,” räägib Kreen.
Tema sõnul olid kokkuostuhinnad siin varem veel madalamad, kuna polnud eriti valikut, kellele müüa. Nüüd on turu korrastumisele kaasa aidanud teraviljaühistu Kevili jõuline tulek turule ja nende teravilja eksport. Tänu sellele on Eesti alates 2006. aastast muutunud teravilja eksportijaks.
Kreen kummutab ka lootuse, et teravilja hinda tõstab biokütuste tootmine sellest.
“Bioenergiaks minev teravili sõltub nafta hinnast. See on praegu oluliselt madalam kui aasta-kaks tagasi. Seetõttu ei ole biokütused eriti konkurentsivõimelised. Praegu ei suuda riigid bioenergiat ka kuigivõrd toetada. Nii et bioenergeetika lähitulevikus oluliselt teravilja kokkuostuhinda ei mõjuta,” väidab ta.
Hinnad on all kogu maailmas
Põllumajandus-kaubanduskoja andmetel on teraviljahinnad praegu madalad kogu maailmas. Tõusu võib oodata 2010. aasta alguses.
Kuu aja eest avaldati maailma teraviljatoodangu prognoosid: 656,6 miljonit tonni nisu ja 789,8 miljonit tonni maisi. Nisu tarbimine on 642,6 miljonit tonni, maisi tarbimine 794,5 miljonit tonni. Teravilja prognoositav toodang ELis on tänavu 7,5% väiksem kui mullu, aga 0,6% suurem kui viie aasta keskmine. Niisiis ei tohiks vilja palju puudu jääda.
Põhja-Euroopas oodatakse tänavu suurt ja hea kvaliteediga teraviljasaaki, edasine sõltub koristusperioodi ilmadest.
Põud on taimedele liiga teinud Portugalis, Põhja-Itaalias ja Hispaanias. Hispaanias prognoositakse saagi languseks 40%. Ülemäärast vihma on kallanud Ida-Euroopas ja Austrias. Seal on vihmadest tingitud üleujutused põhjustanud väga suuri kahjusid.
Viimaste näitajate põhjal võib eeldada, et Eestis on oodata sel aastal läbi aegade parimat teraviljasaaki, mis on ka hea kvaliteediga. Kui ainult ilm koristamise ajal alt ei vea, nagu eelmisel aastal juhtus.
