Suurkiskja tekitatud kahjust tuleb keskkonnaametit teavitada kohe peale juhtunut
Karjatamishooajal sagenevad suurkiskjate (hunt, pruunkaru, ilves) tekitatud kahjujuhtumid kariloomadele. Loomaomanik peab tegema kõik endast sõltuva nende kaitseks ja olema hoolas loomade järelevalvel, ohus võivad olla kariloomad, lemmikloomad, mesitarud jm.
Suurkiskja tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks tuleb pärast kahju avastamist teavitada kohe keskkonnaameti konkreetse piirkonna referenti, töövälisel ajal teatamiseks leiab kontaktid keskkonnaameti kodulehelt. Kahjustuse kvaliteetse hindamise jaoks tuleb hoida sündmuskoht võimalikult puutumatuna, vajadusel võib põllumajandus- või lemmiklooma ravida või hukata.
Pärast teavitamist hindab ekspert esimesel võimalusel kahju ja koostab hindamisakti, millele kantakse võimalikult täpselt kõik kahjustatud objektiga seotud, kahju ennetamiseks tarvitusele võetud ja sündmuskohal kogutud andmed.
Kahjusaajal on võimalus ühe kuu jooksul pärast akti valmimist esitada keskkonnaametile kirjalik kahju hüvitamise taotlus. Ühele kahjusaajale aasta jooksul tekitatud kahjud liidetakse kokku ja otsus suurkisjate kahju hüvitamise kohta tehakse kalendriaasta lõpuks. Kahjud hüvitatakse vastavalt seadusele kuni 100% ulatuses, kusjuures ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjude kogusummast lahutatakse omaniku omavastutuse määr vahemikus 64−128 eurot aasta kohta.
Seejuures kutsub keskkonnaamet üles kõiki loomapidajaid tegema kõik, et ennetada ja vähendada võimalikke kahjusid. Riik kompenseerib ka kiskjakahjude ennetamisele tehtud kulutusi 50% ulatuses. Täiendavat informatsiooni ning abi ennetustööde ja kahjude hüvitamise taotlemisel saab kõikidest keskkonnaameti kontoritest.
Hunt, karu ja ilves on Eestis jahiulukid. Jahiseaduse järgi korraldab keskkonnaamet jahiulukikahjustuste ilmnemisel jahipidamist ka väljaspool jahiaega. Keskkonnaamet võib põhjendatud taotluse alusel muuta kindlaks ajaperioodiks jahipiirkonna kasutusõiguse luba nuhtlusisendite ohjamiseks.
