“Ka veel väiksemad on olemas, sellised, mis kinnitatakse randme peale, aga üksi on neid raske kasutada. Kui sul üks käsi on lehma sees ja teise peal on aparaat, siis millega sa juhtimisnuppudele vajutad?” kirjeldab Eesti Maaülikooli suurloomakliinikus veterinaarina töötav Alar Onoper.

Aparaadiga saab uurida nii kõõluseid, lihaseid, südant kui kõhuorganeid. “Ühel metssea käest sakutada saanud jahikoeral vaatasin ilusti ära, et reit läbiva lihashaava kanal on vedelikku täis. Ja lehmal olen ära näinud isegi 25päevase tiinuse,” kirjeldab Reet Reimann seniseid huvitavamaid leide. Kirjandusest on teada veiste tiinuseleiud 26 ja 28 päeva, sestap on doktor Reimann oma leiu üle ülimalt õnnelik. Embrüonaalne surm tabab lehmalooteid sageli 7. tiinusnädalal, enne seda pole mingit majanduslikku mõtet looma uurima hakata.

Kuna tema tegevusvaldkondadest üks olulisemaid on veiste kunstlik seemendus, on aparaat veiste sigimisprobleemide diagnoosimisel suureks abiks, aidates käega katsutud diagnoosi õigsust kontrollida.