Igas talus omad tegemised

Pulga talus valmistatakse ette põllumaad, et porgandid, kaalikad ja kapsad maha panna ning seatakse korda laut, kuhu maikuus laadalt sead tuua. Iga kuu kolmandal neljapäeval köetakse suitsusauna.

Köstriaseme peres saab olla abiks puude saagimisel ja kaeda, kuidas taimedega lõnga värvimine on edenenud. Nädalavahetustel koob käsitöömeister seal kangastelgedel villast suurrätti.

Rusi talus on tarvis veel lina lõugutada ja ropsida, et kõik kiud ikka kätte saaks.

Kolga talu perenaine koob aga parasjagu kalavõrku kevadisele räimepüügile vastu astumiseks.

Nuki kehviku elamisse on asunud kingsepp Kriuks King, kes nädalavahetustel jalamõõtu võtab ja tellimuse peale häid saapaid valmistab.

Härjapea perenaised küpsetavad ja keedavad igal pühapäeval maitsvaid roogasid 1920.–1930. aastate retseptide järgi ning juuni, juuli ja augusti laupäevadel tutvustavad muuseumi fondidest pärit esemete abil kodutekstiilide valmistamist.

Mai lõpust septembri alguseni saab igal nädalavahetusel osa ka Leigarite värvikatest tantsuetendustest.

Tegevust jätkub kõikidesse taludesse ja pea igal pool on võimalus jõu või nõuga kaasa lüüa.

Neljal suvisel kaduneljapäeval on muuseumi Roosta talus külas Lahemaa tervisekool, kes kõneleb ja näitab vanade eestlaste ravivõtteid. Juttu tuleb saunravist, soonetasumisest, mesilaste, kaanide ja kuppudega ravimisest.

Kahel suvisel reedel on aga võimalus koos muuseumi teaduri Anneli Banneriga tutvuda jalutuskäigul ajaloolise taimekasvatusega ning küsida nõu, kuidas oma koduaedu esivanemate kombel kauniks muuta.

Suuremad rahvaüritused

Lisaks igapäevastele askeldustele mahub muuseumi suve sisse ka mitmeid suuri üritusi.

1. mail leiab aset kevadlaat, kust lisaks laadakaubale saab koju viia hulgaliselt uusi teadmisi ja oskusi.

Muuseumi maa-arhitektuurikeskuse eestvedamisel tegutseb ehitajate küla, oma koostööpartneritega õpetavad ja jagavad nad kontakte kõigile, kelle vanad majad kõpitsemist vajavad.

Avatud on aianduse õu, kus saab teada, mida ja millal on õige aeg istutada ning millised taimed sobiksid 1920.–1930. aastatel ehitatud maja aeda. Kaasa saab osta istikuid.

Sassi-Jaani talu õuest saab meistrite hoov, kus oma oskusi ja loomingut tutvustavad käsitööseltsid ja -gildid.

Traditsiooniliselt tähistame ka kevadisi ja sügisesi talupäevi, muuseumiööd, memme-taadi päevi, jaanilaupäeva, leivapäeva ja mihklipäeva.

Muuseumiöö üldteema “Öös on inimesi” raames räägime inimestest, kes elasid Rocca al Mare alal ajal, mil siin asusid uhked baltisaksa suvemõisad.

Jaanilaupäeval saab osa vanadest jaaniõhtu kommetest. Palju on tantsu, laulu ja head muusikat. Lisaks meie oma Untsakatele ja Midridele toob õhtusse särtsu ka uus täht Soome folkmuusikataevas – Haaga Folk Maschine.

Kuigi suvel koolitükke tegema ei pea, tegutseb Kuie koolimaja töökas pere omal kombel. Kahel augustikuu nädalal ootavad nad 7–12aastaseid tüdrukuid ja poisse laagrisse, kus linnalapsed saavad aimu karjalaste tegemistest. Mängitakse laulumänge, lauldakse rahvalaule, tehakse rahvapille, proovitakse kätt talutöödes ja meisterdatakse.

Kohtumiseni juba jüripäeval Eesti Vabaõhumuuseumis!

Täpsem info muuseumis
toimuva kohta: www.evm.ee