Šveitslased hakkavad Eestist lihaveiste parimaid tükke ostma
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Estonian ACB Vianco on osalised Eesti, Läti ja Leedu lihaveisekasvatajaid hõlmavas projektis Baltic Grassland Beef. Selle raames hakatakse lihaveiste delikatesstükke Šveitsi turustama.
Argentinas kasvab mais
Šveits, kus veiseliha süüakse palju, ei suuda ennast kohaliku kvaliteetse lihaga ära varustada ja nii tuleb seda importida. Siiani olid päritolumaaks Lõuna-Ameerika riigid.
Nüüd on aga sealsed rohumaad bioenergiaks kasvatatava maisi ja soja all ning loomade arv vähenenud. See on tõstnud sealse lihahinna Euroopa tasemele.
Samas asub Eesti Šveitsile kuus korda lähemal, mis tähendab kokkuhoidu transpordile kuluvas ajas ja rahas.
“Eestis kasvab lihaveiseid palju ja neid tuleb järjest juurde,” selgitab Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Aldo Vaan. “Eestlased ei suuda kindlasti seda kogust ära süüa.”
Kui kevadel oli meil kokku ligi 50 000 lihaveist ja aasta jooksul sünnib juurde 10 000 pullipoissi, siis aasta jooksul läheb neist kohalikesse tapamajadesse Rakverre, Saaremaale, Märjamaale ja Liivimaa Lihaveise kaudu turustamiseks Vaani hinnangul vaid 2500–3000 looma. See tähendab, et ligi 70 protsendile loomadele tuleb leida ostja väljastpoolt Eestit.
Türki müüdi mullu ainuüksi ETKÜ kaudu 2700 looma, lisaks teised kanalid. Samas suurusjärgus võib olla ka tänavune müük. Türklaste ostuhuvi tõttu on tõusnud Eesti lihaveise hind Euroopa tasemele.
“Türki lähevad ikka edasi, aga nemad tunnistavad ainult pulle,” selgitab Vaan.
Seevastu kastraadid ja mullikad sobivad Baltic Grassland Beefi projekti jaoks. Kuna Šveitsis hinnatakse keskmise rasvasusega liha ja noorte pullide puhul on seda väga raske saavutada, siis ei hakka kaks välisturgu ka siinsete kasvatajate jaoks omavahel võistlema.
Šveitsi vaid parimad tükid
Šveitslaste jaoks on kõige sobilikumad 260–320kg rümbakaaluga loomad. Kusjuures kõik tõud ei sobigi, kuna näiteks Eestis suhteliselt vähe kasvatatavad puhtatõulised šaroleed ja heledad akviteenid ei ole selles kaalus piisava rasvasusega.
Eelmisel nädalal toimunud proovitapmistel veristati Valga tapamajas 59 looma ja tulemused olid lootustandvad.
Enamik loomi oli sobivas kaalus ja läks hindamisel kõrgesse klassi.
“Kirss tordi peal on see, et meie põllumees saab selle projektiga kohalikust turuhinnast vähemalt kümme protsenti kõrgemat hinda,” lisab Vaan.
Projekt kestab kaheksa aastat ja plaanide kohaselt peaks selle kaudu turustatavate loomade arv kasvama 20 000ni aastas kolme Balti riigi peale kokku.
“Tahaks, et eestimaalane saaks eestimaist liha, kuid lõppkokkuvõttes paneb hind asja paika,” tunnistab Vaan.
Seltsi huvi on tema sõnul hoida töös kõiki kolme projekti – Šveitsi, Türki ja Rakvere Lihakombinaadi kaudu Eestis “Eesti lihaveise” kaubamärgi all turustatavat liha.
“Eestis on palju rohumaad, mille arvel saame loomade arvu kõvasti suurendada,” märgib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Aldo Vaan. “Kui lihaveiste arv suureneb kaks-kolm korda, siis peaks ometi ükskord ka eurotoetustega heina purustamine ära lõppema.”
