Taas on kavas jahikeeld
Kuna jahiseaduse eelnõu arutelu on jälle ummikus, otsustas erametsaliidu üldkoosolek 19. aprillil algatada jahikeeluaktsiooni.
Analoogse aktsiooni korraldas erametsaliit mullu, aga siis kutsuti maaomanikke üles keelama oma maadel jahipidamine üheks kuuks. Üleskutsega tulid kaasa maaomanikud, kellel kokku üle 170 000 ha maad.
Kuna keskkonnaministri eestvõttel algasid jahiseaduse eelnõu arutelud, mis andsid lootuse ummikseisust välja jõuda, jäi jahi keelamine ära.
Nüüd, kui arutelud on taas toppama jäänud, kutsub era-metsaliit üles jahti keelama kuni omanike huve arvestava jahiseaduse jõustumiseni.
Erametsaportaalis, kust leiab põhjalikumaid taustamaterjale (aktsiooni toetav portaal valmib 1. maiks), on ära toodud üleskutse, kus üteldud, et läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel on jõudnud järjekordsesse ummikseisu, kuna Eesti Jahimeeste Selts on oma kirjas keskkonnaministrile taganenud senistest kokkulepetest.
Taganesid kokkuleppeist
Jahimehed sooviks, et riik kinnitaks iga-aastased ulukite küttimise mahud, mille täitmise korral ulukikahjude hüvitamise kohustust ei tekiks. Seadusega tahetakse kehtestada üleüldine jahirendi määr, mis piiratud ulatuses võimaldaks katta ulukikahjustusi ning lisaks luua riigi osalusega hüvitusfond, et omanike omavastutust ületavat kahju piiratult hüvitada. Maaomanikele, kes nende tingimustega nõus ei ole, tahetakse seada täiendavaid tingimusi, nagu näiteks et alla 5 ha suurusel põllul või põllukultuuri toetuste saamise korral ulukikahjude kompenseerimist nõuda ei saa jne.
“Omanike huve arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, aga teema ise on tegelikult jahiseadusest palju laiem – küsimus on ühiskonna suhtumises eraomandisse ja omanikesse,” kommenteeris olukorda erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
Erametsaliidu seisukohtadega jahiseaduse asjus on ühinenud Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit.
Seisukohad on täies ulatuses ära toodud erametsaportaalis. Sealt leiab, et jahiseaduse väikesemahuline muutmine ei ole otstarbekas; et jahinduse korraldamine peab vastama ja olema kooskõlas üldise maakasutusega, et maaomanikel peab olema õigus omal maal jahti pidada ja jahindust korraldada, s.t õigus oma vara käsutada ehk valida ise oma maale jahirentnik.
