Taevast sajab kulda ja kalliskive
Õige noorest peast – 4,5 miljardit aastat tagasi – oli Maa hõõguv kera, mis koosnes sulast kivi- ja metallisegust. Raud ja muud rasked elemendid vajusid maakera südamikku ning moodustasid tuuma.
Tuumas on nii palju kulda ja muid väärismetalle, et nendega võiks maakera pinna katta
4 m paksuse kihiga. Kätte seda varandust ligi 3000 km sügavuselt kahjuks kuidagi ei saa.
Kust on siis pärit see kuld, mida maakoorest praegu aastas paar-kolm tuhat tonni kaevandatakse ja vahel mõni raasuke või kamakas ka niisama leitakse?
Taevast.
Suur Pommitus
Ajavahemikus 4,1 kuni 3,8 miljardit aastat tagasi, kui Maal oli juba kõva koor, tabas teda nn Suur Pommitus. Mõnesaja miljoni aasta jooksul sadas Maale ja Kuule ning ka Marsile, Veenusele ja Merkuurile meteoriitidega tohutul määral ainet.
Need meteoriidid toimetasidki Maale kulda, plaatina ja teisi väärismetalle: pallaadiumi, roodiumi, iriidiumi, ruteeniumi, osmiumi.
Peale kulla võib meteoriidikraatritest leida ka teemante – nii kosmoses tekkinuid ka kokkupõrke tekitatuid. Septembris 2012 teatas näiteks Venemaa, et Siberis Popugai 100km läbimõõduga meteoriidikraatris asub maailma suurim teemandileiukoht – väidetavalt triljoneid karaate.
Vähe sellest – küllap on koos meteoriitidega siia sadanud ka midagi veel väärtuslikumat kui kuld või teemandid. Kust mujalt on pärit elu tekkimiseks vajalikud elemendid vesinik, süsinik ja fosfor, mis Maa metsikus alguses tõenäoliselt kaotsi pidid minema.
Kulda ja kalliskive on taevas muidugi küll ja veel. Näiteks avastas rahvusvaheline astronoomide rühm aastal 2004, et Kentauri tähtkujus asub Linnutee suurim teemant.
Maast 53 valgusaasta kaugusel olev valge kääbustäht V886 Centauri oli kunagi niisama suur kui Päike, ent on kokku tõmbunud ning selle südamik koosneb tohutu rõhu all kristalliseerunud süsinikust ehk teemandist. Tähe läbimõõt on tublisti väiksem kui Maal, mass aga suurem kui Päikesel ehk 360 000 Maa massi.
Astronoomid panid Beatlesi laulu “Lucy in the Sky with Diamonds” järgi teemanttähele nimeks Lucy.
Viie miljardi aasta pärast paisub ka Päike kõigepealt punaseks hiidtäheks (kasvab Maa orbiidini välja), seejärel hakkab kustuma, tõmbub kokku ja veel mõni miljard edasi saab temastki teemanttäht.
Nagu ei hakka kullaotsija hammas Maa tuuma peale, ei jõua me ka teemanttäheni, ent väärismetalle ja kalliskive saaks meie nüüdsete võimaluste piires tuua ka lähemalt. Tuleks vaid leida sobiv asteroid, see siiakanti toimetada ja robotid kaevandama panna.
Üksainus 500 m suurune plaatinarikas taevakivi võib sisaldada sama palju plaatinarühma metalle, kui neid inimkonna ajaloo jooksul on kaevandatud.
Kapitalistlik võistlus
USAs käibki juba kõva kapitalistlik võistlus selle nimel, et mõni huvitav ja/või kallis asteroid Maa lähedale puksida. Paslik asukoht võiks olla orbiit ümber Kuu.
Tõsiseid plaane peavad nii Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus NASA maksumaksja raha eest kui ka eraettevõtted Deep Space Industries ja Planetary Resources Inc. Viimast rahastavad suures osas filmitegija James Cameron ning Google’i asutaja Larry Page ja endine tegevjuht Eric Schmidt.
Nii et – kes googeldab, see aitab taevast varandust otsida.
