„Veiste aretus on keeruline protsess. Loomaomanike raha kulutatakse erinevate projektide elluviimiseks (tõuraamatu pidamine, aretusväärtuste hindamine, aretusspetsialistide üleval pidamine, noorpullide ost ja testimine, rahvusvaheline koostöö jne). Kuna kulud kogu süsteemile on suured, siis tuleb vahendeid selle arendamiseks kasutada efektiivselt ning farmerite vajadusi silmas pidades."

Seminari ajendiks oli eelkõige ajale jalgu jäänud ja uuendamist vajav eesti punase karja (EPK) aretusprogramm. Oma osa oli mängida ka farmeritest koosneva aretuskogu moodustamise vajadusel.

Seminari eesmärgiks oli selgitada EPK aretuse hetkeolukorda, esilekerkinud probleeme ja paremaid tulemusi; püüda leida lahendusi aretajate igapäevamuredele ja valida aretajatest koosnev aretuskogu.

Seminaril esinesid: Mart Uba (Eesti punasel karjal on eeliseid), Olev Saveli (Eesti punased lehmad Põlula katses), Marek Kesküla (Erinevad lahendused sõrgade värkimisel) ja Tõnu Põlluäär (EPK hetkeolukord, positsioon Euroopas; Erinevate aretuskomponentide kasutamine EPK aretusprogrammis).

"Anti igakülgne ülevaade sellest, milline on EPK olukord ja positsioon tänases Eestis ning milline ta võiks olla tulevikus. Vaeti erinevate aretuskomponentide kasutamist aretuses, plusse ja miinuseid - ikka selleks, et aretustöö veel tulemuslikum oleks. Mitte selleks, et midagi keelata. Tulevikulootus ongi selline, et farmer suudaks ja tahaks leida ja teha õiged valikud, mis oleks kasulik talle endale kui ka kogu aretussüsteemile," selgitab seminaril toimunut Põlluäär.

Päeva lõpul valiti ka aretuskogu: Peep Puna (Heimtali HK OÜ Viljandimaalt), Jaak Kõiv (Kellamäe talu Põlvamaalt), Lea Puur (Õunapuu talu Viljandimaalt), Malle Ränkel (Sallasto OÜ Viljandimaalt), Maie Mölder (AS Tartu Agro Tartumaalt) ja emeriitprofessor Olev Saveli.

Lähitulevikus loodab ETKÜ jõuda EPK aretusest huvitatud isikutele lähemale, panna loomaomanik mõtlema selle üle, millest igapäevastes tegemistes puudust tuntakse ning leida lahendused ja suunad aretustöö jätkamiseks.

Allikas: ETKÜ