Tähistaevas näitab maarahva iseloomu
Kus on see julm ja ilus jahimees, kes maa peal noori naisi taga ajas ja nüüd teeb seda edasi taevas? Pole meil nagu õieti teist.
Vanakreeka müütide põhjal, kus aina möllavad kired ja lendab veri, on see mees Orion, kes jälitab Plejaade – seitset õde.
Kell ja künnikuulutaja
Hästi silmatorkavale tähtkujule Orionile panid vanad lõunaeestlased nimeks Koot ja Reha, põhjaeestlaste ja saarlaste meelest olid seal Vardatähed.
Üks viljapeks kõik: vart on kõver viljapeksukaigas, koodi eelkäija.
Orioni vöö ehk meie Reha pea sihib vasakule otse kõige heledama taevatähe Siiriuse poole. Siirius kandis Orjatähe nime – vanasti olevat orjad alles siis töölt vabaks lastud, kui see täht paistma hakkas.
Praegu, veebruari lõpul, tõuseb Siirius kagus üle silmapiiri õhtul kella kuue paiku, jõuluajal kella kümne ringis, ent sügisel viljalõikuse ajal alles hommikupoole ööd.
Koodi ja Reha järgi ennustasime omal ajal ka aastat. “Kui koodi riha ästi selgesti paistab, sis tuleb ää põllusaak, kui ei paista, sis tuleb alb saak ja vesine kättesaamine,” teati Helme kihelkonnas.
Plejaadid on kaunis täherühm Sõnni tähtkujus. Vanad eestlased tundsid seda Sõela nime all ning hindasid nägemisteravust selle järgi, mitut tähte keegi seal nägi – kuus ja rohkem tähendas teravat silma.
Et Sõela leida, vaata praegu, veebruariõhtul, lõunakaarde, kus ilutseb Orion, ning vea pilguga joon Koodi varre ülemisest otsast paremale.
Seal märkad hästi heledat tähte. See on Aldebaran Sõnni tähtkujus. Teist niisama palju veel, ja ongi Sõela täherühm – veidi Suure Vankri pisikese koopia moodi.
Vanasõna “Kui sõel akku, siis härg vakku” viitab Sõela tõusu ja künniaja alguse seostele. Paleoastronoom Heino Eelsalu on arvutanud, et meie ajaarvamise eel ja järel võiski Sõel olla künnikuulutaja.
Koot ja Reha, Sõel ning Suur ja Väike Vanker olid meile ka kella eest. “Kel kukke põlnd, see vaatas tähtede järele aega. Vaadati ikka sõela ja varda järele ja sandivanger – see väiksem, see on sandivanger – see oli ka tähtis.” (Risti)
M- või W-kujulise Kassiopeia keset Linnuteed tunneb küll ära igaüks. Klassikalises astronoomias on see Etioopia kuninganna, kes oma edevuse karistuseks peab nüüd tooli külge seotult põhjapooluse ümber tiirutama, pool aega pea alaspidi.
Meil asub siin Look, hädavajalik riist igas majapidamises, et härga või hobust rakkesse panna. Veel tuntum ja mõneti ka nüüdisaegsem on saartelt pärit nimetus Vändatähed.
Tasa ja targu
Suure Vankri ais osutab heledale tähele Arktuurusele Karjuse tähtkujus. Karjus näeb nii karika moodi välja, et mõnel pool on teda ka nii kutsutud.
Karikasuust vasakut kätt asub ilmekas tähekaar, mille ametlik nimi on Põhjakroon.
Meil Võrumaal oli see Taivatahr (“taevatara”), Läänemaal Kuhjalava või Kuhjapesa – koht, kuhu suvel tehtud hein pandi talve ootama.
Taivatahras tähendavad tähed tara teibaid. Peremees on tarasse sisse-väljakäimise augu jätnud.
Kuhjalava tähed on pulgad, mis lava tehes maa sisse lüüakse. Ulakad karjapoisid on suvel poole alust ära põletanud.
Maapealset põletamist ja lõhkumist kuulukse nüüd küll rohkem Kreekast, kus kired vähese raha ümber möllavad. Meie see-eest ajame oma napi raha asju ikka tasa ja targu.
