Tartus peetud taimekaitsepäeval rääkisid teadlased sellest, et viimastel aastatel on suurenenud nii kahjurite hulk kui taimekaitsevahendite kogused.

Tartu Ülikooli arstiteadlane Hele Everaus tõdes, et inimesele täiesti ohutut pestitsiidi pole olemas. Inimese organismi sattunud taimekaitsevahendite jäägid võivad põhjustada tervisele ränki kahjustusi: vähki, viljatust, astmat, väärarenguid ja palju muud.

Roundup pole sugugi ohutu vahend

Rohelist ideoloogiat esindava bioloogi, Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna kaitse eksperdi Aleksei Lotmani sõnul on uuemad uuringud näidanud mitmeid ohtusid, mis seonduvad tänapäeval kasutatavate pestitsiididega.

“Meie levinuim herbitsiid Roundup ei paista nende valguses enam nii ohutu, kui seda veel üsna hiljuti väideti,” kinnitab Lotman. “Roundupi mõju inimese tervisele ei paista uute uuringute tõttu enam sugugi tühine.”

Taimekaitsevahendite ametliku kontrolli hädaks on Lotmani hinnangul asjaolu, et algne turule lubamine tugineb arendajate esitatud andmetele, sõltumatud uuringud tulevad alles hiljem järele.

Lotman möönab, et kasutatavad taimekaitsevahendid on muutunud viimase 25 aasta jooksul inimesele ja keskkonnale ohutumaks, aga siiski mitte ohutuks.

“Tänapäeval testitakse aineid põhjalikumalt, kuid arendajate endi poolt,” selgitab ta. “Praegused mürgid lagunevad looduses kiiremini ega kuhju toiduahelates − aga mürgised ja tihti algselt arvatust mürgisemad on need sellegipoolest.”

Kõige karmimad mürgid tuleks keelata

Lotmani hinnangul mõjutab nii praegune kui kavandatav ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) taimekaitsevahendite kasutamist pigem halvas suunas, sest enamik ÜPP rahast on suunatud esimesse sambasse ehk otsetoetustesse ja nii seda kavatsetakse ka jätkata.

“Mida suuremad on esimese samba toetused, seda rohkem on raha pestitsiidide ostmiseks,” selgitab ta. “Samas on nii praegu kui kavandataval uuel perioodil alarahastatud teine sammas, mille vahenditest rahastatakse ka põllumajanduse keskkonnatoetusi.”

Väiksemat sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamist motiveeriks Lotmani arvates esiteks see, kui maaelu arengukava ja teiste poliitikavahendite koostoimes tagataks mahetootmise osakaalu jätkuv kasv ja seda rohkem toetataks.

Teiseks oleks suureks abiks see, kui kõige suuremate negatiivsete mõjudega pestitsiidid ELi tasemel ja võimalusel ka globaalselt keelustataks, nii nagu on juba keelatud DDT ja enamik teisi nn esimese põlvkonna insektitsiide.

Kolmandaks tuleks maaelu arengukavas ette näha keskkonnatoetused neile tootjatele, kes loobuvad täielikult Roundupi kasutamisest.

Lisaks tuleks praegu palju räägitud integreeritud taimekaitse põhimõtted ka sisuliselt läbi töötada, mitte teha mingeid muudatusi ainult “linnukese pärast”.

“Mis puudutab küsimust, kas ilma oluliselt intensiivistamata saab maailma rahva ära toita, siis esimeseks sammuks peaks olema toidu raiskamise lõpetamine,” arvab Lotman. “Praegu rändab arenenud maailmas prügikasti hulga rohkem toitu kui maailmas näljahäda kaotamiseks vaja läheks.”

Keemia ei mõju enam kahjuritele

2014. aasta algusest hakkavad euroliidu riikides kehtima uued toiduohutuse nõuded.

Nendega seoses peavad kõik põllumehed järgima integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Integreeritud taimekaitset võib vaadata kolmes etapis: taimekahjustajate leviku ennetamine, seire ja tõrje. Integreeritud taimekaitse rakendamise tingimused ja abinõud kehtestab põllumajandusminister oma vastava määrusega.

“Üksikuid meetodeid kasutatakse juba praegu, siis oodatakse nende kompleksset kasutust,” selgitab Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna juhataja professor Marika Mänd. “Peame praktiseerima ennetavat tegevust, et kahjurite paljunemist alla suruda. Selleks on juba ammusest ajast tuntud agrotehnilised võtted nagu õige külviaeg, terve seeme, kultuuride vaheldus, haigus- ja kahjurikindlate sortide valik, kahjustajate looduslikke vaenlasi säilitavate abinõude rakendamine.”

Marika Männi selgitusel tuleb sünteetiliste pestitsiidide juurde tulla siis, kui kõigi muude keskkonnasõbralike meetmetega ei ole võimalik taimekahjuritest jagu saada. “On olemas ka biotõrje meetodid. Kahjurputukate tõrjeks kasutatakse nende looduslikke vaenlasi,” lisab Mänd. “Näiteks kasvuhoonetes kasutatakse kahjurite tõrjeks röövtoidulisi putukaid. Peame biotõrjet arendama ka sellepärast, et taimekahjurid on sünteetiliste pestitsiidide suhtes muutunud resistentseks.”

Eksperdid soovitavad tarbida eestimaist

Inimese tervise kaitseks on riigid kehtestanud pestitsiidijääkide piirnormid toiduainetes. See tähendab, et toidus võib esineda teatud kogus pestitsiidijääke, kuid sellisel määral, et need ei kujutaks tervisele otsest ohtu.

Põllumajandusministeeriumi toidujärelevalve büroo juhataja Külli Rae kinnitusel uurib iga riik enim tarbitavaid toiduaineid, et teha kindlaks nende ohutus tervisele. Eestis on kontrolli all 30−40 põhitoiduainet. “Kontroll on näidanud, et enam esineb lubatust suuremat pestitsiidijääkide sisaldust kolmandatest riikidest toodud saadustel, kus euronõuded ei kehti,“ möönab Rae.

Kuna Eestis on puuvilja- ja marjaaedade pind hoogsalt vähenenud, tuuakse suur osa puuviljast sisse teistest riikidest. Kahjuks on sissetoodavad puuviljad saastatud ühe või mitme taimekaitsevahendi jäägiga. See puudutab nii Poolast kui Belgiast toodud õunu, mitmest riigist toodud viinamarju, aprikoose, mandariine, sidruneid, kiivisid jm vilju. Eestis kasvatatud õunad on ohutud, maasikad enamasti samuti, ainult mõnedes proovides on leitud taimekaitsevahendi jääke.