Mürgistusi põhjustavad taimed

Agaav (Agave species)

Nahale sattunud mürk pesta vee ja seebiga. Nahalööbe raviks võib kasutada nõrgatoimelist hüdrokortisoonkreemi. Kui taimeosi on söödud, helista mürgistusinfoliinile 16662.

Alpi kuldvihm (Laburnum alpinum)

Kogu taim on mürgine, mürgiseimaks osaks on kojas asuvad seemned. Hoida lastele kättesaamatus kauguses.

Hapuoblikas, rabarber ja jänesekapsas

Ehkki enamasti peetakse neid taimi ohututeks, kuid kuna taimed sisaldavad oksalaate, võib ka nende suures koguses söömine põhjustada tervisehäireid.

Harilik sinilill (Hepatica nobilis)

Andmed hariliku sinilille mürgisusest on vastuolulised. Sarnaselt võsaülasele võib sinilille närimine või väikeses koguses maitsmine põhjustada põletavat tunnet suus ja neelus. Taime maitsmise korral piisab suu loputamisest ja vedeliku joomisest.

Kee-palvehernes (Abrus precatorius L)

Patsient tuleb toimetada haiglasse alati kui on kahtlus, et taimes sisalduv abriin on sattunud organismi. Silmade ärrituse korral silmi pesta rohke voolava veega vähemalt 15 minuti jooksul. Kui valu, turse, pisaravool ja valguskartlikkus püsivad, toimetada patsient silmaarsti juurde.

Metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia)

On ronitaim, mis võib ronida meetrite kõrgusele. Hariliku metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) varred on painduvamad, köitraagudel paremini arenenud iminapad ning lehed on väiksemad kui madalal metsviinapuul (Parthenocissus inserta). Mõlema taime lehed on 5-sõrmelised ja hambuliste  äärtega. Mõlema liigi lehed lähevad sügisel läikivapunaseks.

Taim sisaldab lahustuvaid oksalaate. Madala metsviinapuu  marjad on arvatavasti  mürgised. Enam kui viie marja söömine põhjustab seedehäireid, võimalik on neerukahjustus.

Nartsiss (Narcissus pseudonarcissus L.)

Taime kogemata maitsmise korral (v.a sibula maitsmine) ei ole kirjeldatud olulist mürgistusriski. Raskeid mürgistusi ja surmajuhtumeid ei ole inimestel kirjeldatud. Sümptomitena on inimestel kirjeldatud seedehäireid.